/nginx/o/2020/02/06/12918955t1h9b97.png)
Kui veel mõni aeg tagasi plaanis politsei narkootikumide tarvitajate telefoninumbritele saata hoiatavaid lühisõnumeid, siis lõpuks tuli see plaan katki jätta. Miks?
Politsei loobus pühapäevanarkomaanidele saadetavatest hoiatussõnumitest. Miks?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi politsei plaanis veel hiljuti nn «pühapäevanarkomaanidele» hoiatavaid SMSe saata, tuli sellest plaanist loobuda.
Politsei oli kõik põhjalikud analüüsid ära teinud, kui selgus et jõuametile on kehtestatud siiski teatavad piirangud. Nimelt laieneb kõikidele lepingulistele telefoninumbritele isikuandmete kaitse seadus.
Politsei kinnitusel jäävad kõik narkoaineid tarvitavad inimesed siiski teravdatud tähelepanu alla.
/nginx/o/2017/01/20/6265083t1h2ee0.jpg)
Kes on siis pühapäevanarkomaan?
Valdavalt käivad nn pühapäevanarkomaanid igapäevaselt tööl. Nad on ka haritud ja püsisuhtes. Kuid lõpuks suudavad siiski väga vähesed pikema aja vältel enesekontrolli säilitada. Paljud arvavad, et saavad sellega hakkama, aga äkitselt kaob neil põhi jalge alt. Nii nendib hiljutise uuringu üks autoritest Tuuli Pitkänen Helsingin Sanomate veergudel.
Selles uuringus osales üle saja inimese, kes ei kasuta narkootikume igapäevaselt, vaid ainult meelelahutuslikel põhjustel
Uuringu ühe autori Tuuli Pitkäneni sõnul otsustati uurida just «pühapäevanarkomaane», kuna nende inimeste kohta on meditsiinitöötajatel vähe infot ja neid märgatakse alles siis, kui paar korda kuus tarbimine on edasi arenenud tõsiseks narkosõltuvuseks. Uuringus tõdeti ka, et valdaval enamikul neist on töökohad, mistõttu nad ei julge ka oma maine pärast enne abi paluda, kui on juba liiga hilja.
Kuigi «pühapäevanarkomaanidel» ei ole veel tekkinud sõltuvushäiret, ei pruugi see nii jääda. Väga vähesed suudavad pikema aja vältel enesekontrolli säilitada. Paljud arvavad, et saavad sellega hakkama, aga äkitselt kaob neil põhi jalge alt ja siis ei tea nad enam kust abi otsida, nenditi uuringus.
Veel selgus, et keskmine «pühapäevanarkomaan» on alla 30-aastane mees, kellel on täiskohaga töö, hea haridus ja püsisuhe. Lisaks selgus, et nii narkomaanid, kui nn pühapäevakasutajad tarbivad palju alkoholi, kanepit ja erguteid.