Video: USAs astus president varem ametisse märtsis, mitte jaanuaris

Donald Trump

FOTO: Evan Vucci/AP/Scanpix

Seeker.com teatel ei ole USAs mitte kogu aeg olnud presidendi ametisse astumise ja vande andmise päevaks 20. jaanuar, vaid varem oli see märtsis.

Miks USA presidendid inaugureeritakse jaanuaris ja miks see toimub mitu kuud pärast valimispäeva?

USA riigi rajajad valisid presidendi ametisse astumise päevaks 4. märtsi, et sellega austada USA põhiseadust, mis jõustus 4. märtsil 1789.

Lisaks võttis 18. – 19. sajandil aega, enne kui presidendiks saaja sai sõita pealinna Washingtoni, kuna siis liiguti hobustega ja see võttis aega.

USA ajaloost on teada, et liiga pikk ootamine valmisvõidu ja presidendivande andmise vahel võib uuele presidendile suuri probleeme tekitada. Nii juhtus pärast 1860. aasta valimisi, kus saavutas võidu Abraham Lincoln, sest siis lahkus seitse lõunaosariiki Ameerika Ühendriikide koossesisust ja nad moodustasid Konföderatsiooni. Selle tõttu lahvatas USAs 1861 – 1865 kestnud kodusõda, mis lõppes põhja võidu ja orjapidamise keelamisega.

Lincoln pidi jääma talvituma Illinoisi ja ta ei pääsenud pealinna Washingtoni, kus USA 15. president James Buchanan pidi talle võimu üle andma ning ta ei saanud kohe riigis lahvatanud kriisiga tegelema hakata. Buchanan aga ei saanud lahkulööjaid takistada kindluste ja sõjatehnika enda valdusse haaramist. Lincoln andis 4. märtsil 1861 ametivande, kuid selleks ajaks oli kodusõda juba alanud.

Abraham Lincoln

FOTO: Personalities/Scanpix

Umbes samasugune juhtum leidis aset ka 1932 - 1933. aastal. Demokraat Franklin Roosevelt sai ülekaaluka valimisvõidu vabariiklase Herbert Hooveri ees. Uus president andis ametivande 4. märtsil 1933, kuid selleks ajaks oli USA sügavas majanduskriisis ja finantssüsteem oli peaaegu kokkuvarisenud.

Franklin Roosevelt

FOTO: Between the wars/Credit - Topham Picturepoint 01342 850313/Scanpix

Pärast seda langetasid USA võimud otsuse, et president peab ametisse astuma varem, mitte enam märtsis, kuna vahepeal võib tekkida suuri kriise.

1933. aastal tehti seadusemuudatus, niinimetatud Lame Duck Amendment, millega tõsteti presidendi ametisse astumise aega kuus nädalat varasemaks ehk 20. jaanuarile.

Kuid on ka neid, kes arvavad, et 8. novembri valimispäeva ja presidendi ametisse astumise päeva, mis on 20. jaanuaril, vahe on liiga suur, kuna elu muutub pidevalt ja tekivad kiiret lahendust vajavad probleemid.

Pärast seda, kui president Jimmy Carter ei saanud 1980. aasta valimistel teiseks ametiajaks presidendiks, lasi ta enne ametist lahkumist teha dokumendid, mis raskendasid järgmise presidendi Ronald Reagani tööd. Neid oli üle 10 000 lehekülje ja neid tuntakse kui Midnight Regulations ning neid on kasutanud veel mitmed presidendid, kes soovisid oma pärandit jäädvustada, endast märgi maha jätta ja järgmisele presidendile takistusi teha. 

Jimmy Carter

FOTO: Bjorn Sigurdson / SCANPIX/CODE 20520/Scanpix

Lisaks võivad kahe presidendi vahele jäävat aega ära kasutada vaenulikud välisriigid, sest suure tõenäosusega ei reageeri sõjaliselt ei eelmine ega järgmine president.   

Näiteks 2009. aastal, kui presidendiametist lahkus George W. Bush ja uus president Barack Obama ei olnud ametivannet andnud, tekkis Gazas sõjaline kriis.

2016. aastal aga kasutasid juhust Venemaa ja Türgi, kes laiendasid oma sõjalist tegevust Süürias ja seda ajal, mil Obama ei ole veel võimult lahkunud ja Trump ei ole veel ametis.

Samas annab pikem aeg uuele presidendile teda ees ootavaga paremini tutvuda ja tema meeskond saab ettevalmistusi kauem teha. Seega ei tundu kümme nädalat just pikk aeg olevat.

Ameeriklased on siiski eriarvamusel, et kui pikk peaks olema ajavahe, mis jääb valimisvõidu ja presidendiametisse astumise vahele.

USA 45. president Donald Trump annab ametivande 20. jaanuaril 2017. 

Donald Trump

FOTO: Evan Vucci/AP/Scanpix