James Bond võib teha oma fännidest suitsetajad, kuigi ta enam ei suitseta

Sean Connery James Bondina

FOTO: Kuvatõmmis/Youtube

Uus-Meremaa Otago ülikooli teadlased uurisid menuka raamatu- ja filmitegelase James Bondi suitsetamise mõju filmifännidele ja leidsid, et nii mõnigi võib Bondi eeskujul suitsetajaks hakata. Teadlaste sõnul kehtib sama ka Bondi harjumuse kohta juua viinamartiinisid ja vahetada seksuaalpartnereid.

Uurimine näitas, et sigarette ja suitsetamist on näha 24 Bondi filmis, ainult ühes mitte, edastab Daily Mail.

Sean Connery James Bondina

FOTO: Kuvatõmmis/Youtube

Pärast 2002. aastat ei ole Bondi filmides enam suitsetavat Bondi näha, kuid selle eest suitsetavad näiteks selle tegelase seksuaalpartnerid ning seega saab Bondist passiivne suitsetaja.

Daniel Craig James Bondina

FOTO: Jonathan Olley/AP/Scanpix

Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) teatel tapab suitsetamine aastas kogu maailmas kuus miljonit inimest ja tekitab 17 erinevat vähihaigust. WHO arvates võib sel sajandil kaotada suitsetamise tõttu elu üle ühe miljardi inimese.

Teadlased lisasid, et filmides oli enim suitsetamisstseene 1960. aastatel, pärast seda aga märgatavalt vähem. Põhjus võib olla sellest, et tervishoiuspetsialistid hakkasid teavitama suitsetamise kahjulikkusest ja ka filmitegijad võtsid seda kuulda.

Juba esimeses Bondi filmis «Dr.No», mis pärineb 1962. aastast, on näha suitsetavat Bondi, keda kehastas siis Sean Connery.

Uurijate sõnul suitsetas Bond 83 protsendis filmides, kuid oma viimase suitsu tegi ta 2002. aasta filmis «Die Another Day».

Bond pani sigareti tavaliselt põlema filmi alguses, esimese 20 minuti jooksul.

Timothy Dalton James Bondina

FOTO: Kuvatõmmis/Youtube

Ainus Bondi film, kus ei ole näha suitsetamist, on 2006. aastal valminud «Casino Royale». Kõige värskemas Bondi filmis «Spectre» ei näe Bondi ega teisi põhitegelasi suitsetamas, kuid seal suitsetavad teisejärgulised tegelased.

Kõige enam on suitsetamist näha 1967. aasta Bondi filmis «You Only Live Twice», samas 1999. aasta Bondi filmis «The World Is Not Enough» viskab Miss Moneypenny Bondi poolt talle kingitud sigari põlglikult prügikasti.

Kahes Bondi filmis, 1979. aasta «Moonraker» ja 1989. aasta «License to Kill», on näha isegi sigaretibrändide reklaame.

Uurijate arvates mõjutab James Bondi filmides nähtav just noori vanuses 15 – 29 eluaastat.

«Noored on mõjutatavad ja Bond on paljude lemmiktegelane, mille tõttu temast võidakse eeskuju võtta ja tema sarnane olla. Samas ei pruugi Bondi filmide fännid näha vastuolu, sest agendina peab Bond olema heas füüsilises vormis, kuid suitsetamine kahjustab tervist ja hävitab sportlikku vormi,» selgitasid uuringu teinud.

Bond võtab palju riske, tulistab tuhandeid kuule, joob palju alkoholi ja peab palju autoga kihutama. Lisaks üritavad 60 protsendil juhtudest ta seksuaalpartnerid teda tappa.

Teadlaste sõnul tuleks Bondi filme vaadates säilitada kaine mõistus ning mitte üritada oma ellu rohkem bondilikkust tuua.

Briti kirjanik Ian Fleming kujutas oma romaanidesJames Bondi kui ahelsuitsetajat. Fleming, kes suri 1961. aastal 53-aastasena oli suitsetaja ja ta tarbis palju alkoholi.  

Roger Moore Bondi filmi võtete vaheajal / Reuters/AFP/AP/SCANPIX

FOTO: Reuters/AFP/AP/ScanPix

Daniel Craig James Bondina

FOTO: General/Scanpix

Tagasi üles