Paavst ja Malta ordu rüütlid veavad vägikaigast

Paavst Franciscus ja Malta ordu suurmeister Robert Matthew Festing

FOTO: POOL/REUTERS/Scanpix

Malta ordu keeldus Vatikani ja paavst Franciscuse poolt määratud uurijatega koostööst, teatades et nad on iseseisev riik, millel on enesemääramisõigus.

Malta ordu ja Vatikani suhted on juba mõnda aega olnud kriisis, kuna ordu vallandas möödunud aasta detsembris suurkantsleri, vabahärra Albrecht von Boeselageri, keda süüdistatakse ebaseaduslikult kondoomide jagamises Aafrikas, kus Malta ordu tegeleb humanitaartööga, edastab Yle.

Kriitrikute arvates vallandas ordu oma juhi, kuna vanameelsed ja konservatiivsed liikmed ei suutnud leppida, et juht käis ajaga kaasas ja oli liberaal. Katoliku kirik ja ka katoliiklik Malta ordu on põhimõtteliselt kondoomide jagamise vastu.

Paavst Franciscus on alates oma võimule saamisest 2013. aasta märtsis üritanud katoliku kirikut reformida ja tagandada liiga konservatiivsete vaadetega kirikuametnikke. Üks neist on Malta ordu ameeriklasest liige Raymond Burke, kes mängib nüüdses paavsti ja rüütlite vahelises konfliktis suurt rolli.

USA kardinal Burke on Malta ordu kontaktisikuks Vatikanis, ta on konservatiiv ja ta on olnud paavst Franciscuse uuenduste vastu. Just Burke oli see, kes von Boeselagerit esimesena süüdistas.

Paavst Franciscus teatas eile Malta ordule, et kui nende juhid ei tee Vatikaniga koostööd, siis kavatseb Püha Tool kehtestada neile mingid sanktsioonid.

Itaalia meedia teatel on tegemist kahe suure suveräänse jõu vägikaikaveoga. Kuigi Malta ordu on suveräänne ja riigisarnane ühendus, on selle katoliku ordu liikmed vandunud paavstile truudust.

Malta ordu suurmeister Matthew Festing sõnas, et Vatikani seatud uurimiskomisjoni kolm liiget on seotud Šveitsis Genfis tegutseva fondiga, millest osa kuulub Malta ordule ning seega ei pruugi uurimine olla erapooletu. 

Malta ordu on suveräänne katoliiklik ordu 

(ametlikult Sovrano Militare Ordine Ospedaliero di San Giovanni di Gerusalemme di Rhodi e di Malta, Jeruusalemma, Rhodose ja Malta Püha Johannese Suveräänne Sõjaline Hospitaliitide Ordu), kuhu kuulub rohkem kui 10 000 rüütlit ja daami kogu maailmast, lisaks humanitaartöötajad ja vabatahtlikud abistajad.  

Malta ordul on ÜRO juures vaatleja staatus ja tal on diplomaatilised suhted 104 riigiga.  

Malta ordu täpne loomisaeg ei ole teada, kuid 11. sajandil tekkis Jeruusalemmas benediktiini vennaskond, mis ravis haigeid ning hoolitses eakate ja vigaste eest.

Paavst Paschalis tunnistas vennaskonda 1113. aastal ning paavst Anastasius IV andis välja bulla

«Christianae Fidei Religio», millega 1154. aastal sai vennaskonnast ordu.

Malta ordu mängis ristisõdades suur poliitilist rolli ja jõukus kasvas.

Esmalt Palestiinas ja Süürias tegutsenud ordu tõrjuti Küprosele, järgnes Rhodos, kuid sealt sundis neid 1522. aastal pärast piiramist lahkuma Türgi sultan Suleiman.

1530. aastal sai ordu endale Saksa-Rooma keisrilt Karl V-lt Malta saare koos Gozo ja Comino saarega, kuid Napoleon I sõdade ajal kaotas ta oma sealsed valdused.

Alates 1834. aastast on Malta ordu Itaalia pealinnas Roomas, kus sellele organisatsioonile kuulub Malta palee. Malta ordul on eksterritoriaalne staatus, ta tegeleb rahvusvahelise humanitaarabiga.

Malta ordu rüütlid

FOTO: GREGORIO BORGIA/AP/SCANPIX

Tagasi üles