Video: 250 miljoni aasta pärast on meie planeedil Amasia hiigelmanner

Foto: Jonas Hamers/Scanpix

Teadlased ennustasid, milline võib meie planeet välja näha 250 miljoni aasta pärast ning asrvutisimulatsioon näitas, et tekib megamanner Amasia (kasutatakse ka Pangea Proxima), mille põhilise osa moodustavad Põhja- ja Lõuna-Ameerika.

Uurijate sõnul muutuvad meie planeedil olevad mandrid miljonite aastate jooksul, kord moodustades hiiglaslikke mandreid, siis aga murdudes ja eemaldudes, moodustades väiksemaid maismaaosi, edastab news.com.au.

Esimene supermanner Pangea, mis tähendab kreeka keeles «kõik maad», tekkis umbes 300 miljonit aastat tagasi ja selle keskmeks oli Aafrika. Pangea lagunemise järel tekkis seitse mandrit ja ilmus Atlandi ookean. Me elame seni siis tekkinud mandrite asetusega maailmas.

Teadlased ennustasid nii varasema info, geoloogiliste uuringute kui arvutisimulatsioonide põhjal, kuidas tulevikus mandrilaamad liikuda võivad.

Austraalias Perthis asuva Curtini ülikooli teadlane Ross Mitchell teatas, et kõik viitab uue hiigelmandri Amasia tekkele.

«Me saame vaid oletada, kuidas see tekib, kuid meid abistavad teadusuuringud, mandrilaamade liikumiste  ja geoloogiline info. Uue supermandri tekkimine toimub mitmes faasis,» lausus Mitchell. 

Ta selgitas, et esmalt ühinevad Põhja- ja Lõuna-Ameerika, siis liituvad nendega Euroopa ja Aasia ning isegi tänapäeva polaaralad. Austraalia liigub põhjapoole ja loob liidu Indiaga, need mõlemad liituvad juba moodustunud suurema maalahmakaga.

Amasia teooria käidi välja juba 2012. aastal, kuid selle tõenäolist teket saadi lisaandmete ja arvutisimulatsiooni abil näidata alles nüüd.

Kauges tulevikus kaovad mandrite liikumise tõttu nii Põhja-Jäämeri kui Kariibi meri.

«Põhja- ja Lõuna-Ameerika kohtuvad Euraasiaga umbes seal, kus praegu on põhjapoolus,» teatasid teadlased.