/nginx/o/2011/03/05/531053t1h03d8.jpg)
Vastlapäev hästi noores kuus ennustavat varajast kevadet, teadsid esivanemad. Vastlapäev on vanaaja kuukalendrist pärinev püha, mida arvestati kuu loomise järgi. Nii liigub see aastati veebruaris-märtsis edasi-tagasi.
Ilm läheb hulluks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänavu loodi kuu 3. märtsil ja arvutuste järgi saab vastlapäeva pidada 8. märtsil. Kui juba kuu loomisest juttu, siis praegune ilmaseis ennustab keerulist aega, kevadtalv võib tulla üsna ettearvamatu käiguga.
Ulatuslikud kõrgrõhualad lasevad madalrõhkkondadel vaid jaopärast liikuda ja püsivalt pehmet ilma neil tekitada ei õnnestu.
Märtsi algusele omane ilmakäik – päeval päikeses sulatab, öösel külmetab – kasvatab jääkoorikut lumel, mis hoiab tagasi kiiret sulamist.
Suur jääväli merel ja paks lumi mandril tähendavad nagunii sulamisaja venimist.
Kevadise pööripäevani on jäänud vaid paar nädalat, sestap jälgige tuule suuna muutusi. Kahjuks kipuvad soojemate sekka tikkuma külmad põhja- ja idakaarte tuuled. See hoiab ilma nädalavahetusel ja järgmise algul talvisena.
Õhutemperatuurid päeval ja öösel püsivad vähestes miinuskraadides. Selgel ööl võib tulla -10 kraadi ringis. Nädala teises pooles on oodata tuult ja suuremat sadu.
Ilmaolud üle Eesti võivad paikkonniti suuresti erineda. Ettevaatust liiklemisel, kohati on teed väga libedad!