/nginx/o/2017/01/13/6249581t1h821e.jpg)
Austrias Salzburgi piirkonnas asuv Saalfelden otsib seal asuvasse palverännupaika, mis valmis üle 350 aasta tagasi, poole kohaga eremiiti, kes võtaks palverändureid vastu.
Austrias otsitakse poole kohaga eremiiti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohalike võimude avaldatud kuulutuse kohaselt peab kandidaatidel olema veel mingi teine töö või sissetulek, sest tegemist on vabatahtliku ja tasustamata tööga, mis on hooajaline, sest palvelas saab elada ainult aprillist novembrini, edastab The Local.
Kaljusse ehitatud palvelas ei ole kraanivett ja seda ei köeta.
Austria ringhääling ORF viitas kohalikule kirikuõpetajale Alois Moserile, kelle teatel sobib eremiidiks isik, kellel on piisav sissetulek, kes on kristlane ning kes tahab inimestega suhelda ja neid kuulata.
Saalfeldenis asuv palvela on populaarne nii kohalike kui turistide seas, sinna minnakse palverännule, palvetama, pihtima kui ka ilusat vaadet nautima.
Uue eremiidi valib välja Alois Moser koostöös Saalfeldeni linnapea Erich Rohrmoseriga. Väljavalituks osutub see, kelle iseloom, suhtumine ja kogemus kõige enam sobivad.
Kandideerimisavaldusi saab esitada kuni 15. märtsini 2017 ning kõik, kes soovivad kandideerida, peavad saatma oma CV ja kaaskirja, milles selgitavad, miks nad seda töökohta tahaad ja miks nad sinna sobivad on. CV-le tuleb lisada endast värske foto ning dokumendid tuleb saata aadressile Pfarramt Saalfelden, zH. Herrn Dechant Alois Moser, Lofererstraße 11, 5760 Saalfelden.
Nimetatud plaverännupaik on Kesk-Euroopas üks väheseid, mis seni kasutuses on. Selle eelmine eremiit, kelleks oli Viini pastror ja psühhoterapetut, läks möödunud sügisel tagasi tavaellu, olles paiga eest hoolitsejaks ühe aasta.
Enne teda elas Saalfeldeni palverännupaigas 12 aastat benediktiini munk, kes seal palverändureid kuulas ja abistas.
Kohaga on seotud ka üks kriminaalne lugu, mis pärineb 1970. aastast, mil üks mees tulistas sealse kaljukiriku ust, õnneks tollane eremiit vigastada ei saanud, kuid ta ehmus ja loobus sellest kohast, minnes tagasi oma kodukohta. Politseiuurine näitas, et teo taga oli kohalik mees, kes tahtis ise seal eremiit olla, kuid teda ei valitud.
17. sajandil rajatud palverännupaigas ei ole ka televiisorit, internetiühendust ja arvutit, seega on seal elaval eremiidil piisavalt aega raamatuid lugeda ja palvetada.