/nginx/o/2017/01/13/6248577t1hfe5f.jpg)
Eesti loomateadlane Teet Otstavel on jälginud Soome meedia kajastusi seal nähtud kummaliste loomade kohta, kes ei ole koerad ega hundid.
Eesti loomateadlase arvates võidi Soomes näha šaakalit
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Soome loomauurijate arvates on tegemist isenditega, kes on hulkuvate koerte ja huntide järglased, kuid Otstaveli arvates on olemas veel kolmas võimalus, kelleks on šaakal, edastab iltasanomat.fi.
«Eestis on šaakaleid märgatud mitmel korral. Tegemist ei ole loomaga, kes elab ainult kuivadel aladel ja steppides, ta levila on suurem. On vaid aja küsimus, millal see loom Soome jõuab,» teatas eestlane.
Otstavel soovitab soomlastel ebatavaliste koerte või huntide juhtumeid uurides võtta vaatluse alla ka võimalus, et tegemist võib olla šaakaliga, sest liigid võivad levida oma algasualast kaugemale.
Eestlane uuris Soome meedias sel nädalal avaldatud udust ja kaugelt tehtud pilti loomast, kes esmapilgul võib olla nii koer kui ka hunt. Lisaks oli tehtud kummalise looma jälgedest video.
Tema sõnul on pildil oleva looma liikumisest ja jäsemetest näha, et tegemist võib olla šaakaliga.
«Sale keha ja lühikesed jalad viivad mõtted rebasele, kuid täiesti rebane see siiski ei ole, seega tuleks kaaluda, kas see võib olla šaakal,» selgitas eestlane.
Otstaveli sõnul viitavad Soomes leitud loomajäljed šaakalile, kuna selle looma esikäppade keskmised osad on kokku kasvanud, tekitades hobuseraua kuju.
Otstavel elab ja töötab Soomes, olles Helsingi ülikoolis teadlane. Ta avaldas koos kolleegidega 2008. aastal uurimistöö «Karjakoerte kasutamise mõju suurkiskjate ennetustöös Soome farmides».
Teadlase teatel levis Põhja-Aafrikast ja Lääne-Aasiast pärit kuldšaakal Canis aureus 19. sajandi lõpul Balkani kaudu Euroopasse. 20. sajandi keskel oli šaakal saanud Ida-Euroopas tavaliseks metsloomaks, Eestisse jõudis see loom 2010. aasta paiku.
Soome Vantaa jahimeeste seltsi tegevjuht Martti Palokas tutvus väidetavast šaakalist tehtud fotode ja videoga ning käis kohapeal jälgi uurimas. Tema arvates ei saa selle looma puhul olla tegemist šaakaliga.
«Nägin jälgi, mis olid šaakali jälgedeks liiga suured, need olid pigem hundi omad. Šaakalid on märgatavalt väiksemad kui hundid,» teatas jahimees.
Ka Otstavel tunnistas, et jäljed on suured, seega saab oletada, et tegemist võis olla näiteks emase hundi või suure isase šaakaliga.
Soome keskkonnaameti esindaja Riku Lumiaro on siiski samuti veendunud, et on vaid aja küsimus, millal šaakalid Soome jõuavad, sest need loomad on Ida-Euroopas ja üle mere Eestis juba ammu kohal.