Kihnlased keedavad vastlapäeval ubasuppi

“Keedan lastele vastlapäeval ubasuppi kruupide ja seajalgadega,” rääkis Kihnu kooli kokk Salme Mätas. Foto: Urmas Luik

Rahvakalendri liikuv püha vastlapäev on tänavu rahvusvahelise naistepäevaga samal ajal, 8. märtsil, kuigi ega see päris juhus olegi, sest kombekohaselt peavad vastlad alati olema teisipäevasel päeval ja kuu faase arvestades peab lihavõtete ja noore kuu aegse vastlapäeva vahe olema 47 päeva. Nii et esimene ülestõusmispüha on meil 24. aprillil.

Kevadisele paastule eelneva vastlapäevaga seotud tavade hulka kuulub toit, mis elukohast olenevalt on mõneti erinev.

“Kihnu vastlakombed on väga sarnased sellega, mis mandril: keedetakse seajalgu, lapsed lasevad liugu, teevad vastlavurri, eripära on vaid selles, et meil keedetakse ubasuppi, kihnlane just nii oasupi kohta ütlebki,” rääkis SA Kihnu Kultuuriruumi juhataja Mare Mätas.

Mare jutu järgi on vastlakuklid uuem mood ja need tellitakse mandrilt, vanem kombestik piirdub oasupi ja seajalgadega. Hernesuppi nagu mandril kihnlased vastlatoiduks ei keeda.

Kihnu kooli kokk ja piduroogade meister Salme Mätas ütles, et ubasupi keetmine on lihtne. Vaja on suuri põldube, kruubitangu, kartulit, porgandit, sibulat ja seasõrgu ning nende kogus oleneb sööjate arvust. “Oad on parem enne vees leotada, keevad kiiremini,” soovitas ta.

Kihnu koolis saarepärase vastlasupi keetmiseks toovad lapsed kodust oad kaasa. Seajalad tuuakse mandrilt. “Vanasti, kui meil veel loomi peeti, tõid lapsed kodust seasõrad kaasa, need olid pooleks tehtud ja sellisest sõrast ei saa vurri valmistada,” muheles Salme Mätas.

Pika liulaskmise päevaks on Salme sõnul saarel ajast aega küpsetatud vastlasaia. “See on tavaline Kihnu sai, aga suhkrut pannakse rohkem, sest vastlasai peab magus olema. Mõni teeb kodus vastlakukleid, aga enamasti tuuakse need ikka poest.”

Üks, kes vastlakukleid kodus meisterdab, on perenaine Talvi Kott Säärekülas.

“Vahukoore teen 35protsendilisest poekoorest, panen sinna veidi þelatiini sisse, et oleks uhkemalt tornis,” selgitas Talvi oma nippe. “Poest pole kogu aeg vahukoort saada, meie varustatus sõltub ju ilmast, siis olen asendanud vastlakuklid rasvas küpsetatud pontðikutega, koolis on meil samuti pakutud vastlapäeval teed ja pontðikuid.”

Tänavused vastlad tulevad kihnlastele kergemad, sest üle jäätee saab nagu lipsti linnas poes ära käia ja varuda sealt vajalikku toidukraami, et koduski kombestikku järgida.