8500-aastastest Hiina haudadest leiti maailma vanimat siidi

Siidiuss ja kookonid Foto: JAMAL SAIDI/REUTERS/Scanpix

Hiinas Hefeis asuva teaduse- ja tehnoloogiaülikooli teatel leiti 8500 aasta vanustest haudadest viiteid siidiussisiidile, mida saab pidada maailma vanimaks ja mis näitas, et seda luksuslikku materjali kasutati arvatust märgatavalt varem.

Siid oli iidsel ajal luksuskaup, Vana-Hiinas hoiti siidi tegemise saladust üle 3000 aasta enne kui see Jaapani kaudu mujale jõudis, edastab Live Science.

Vanal ajal kulges idast läände ehk Hiinast Euroopasse Vahemere äärde Siiditee, millel veeti lisaks siidile mitmeid kaupu.

Legendi kohaselt avastasid hiinlased siidivalmistamise saladuse juhuslikult. Nimelt kukkus siidiliblika kookon 2640. aastal eKr Kollase keisri naise, keisrinna Xi-Ling-Shi teetassi ja naine keris tassist välja umbes ühe kilomeetri jagu siidlõnga, mis oli siidilibkika rööviku ehk siidiussi hangunud eritis.  

Hiina teadlasi huvitas siidi valmistamise algus ja nad uurisid Kesk-Hiinas Henani provintsis Jiahus 9000 aasta taha ulatuvaid ehitisi. Varasematel väljakaevamistel selles paigas leiti luust vilepille, mida peetakse inimühikonna ühtedeks vanemateks muusikainstrumentideks, kuid ka kirjutis, mis võib olla Hiina vanim.

Uuringu ühe autori, arheoloog Decai Gongi teatel sai siidivalmistamine alguse Henani piirkonnas, seal on piisavalt soe ja niiske kliima mooruspuude kasvamiseks, sest just nende puude lehed on siidiusside põhiliseks toiduks.

Teadlased kogusid Jiahu matmispaigast pinnaseproove, mille keemiline analüüs näitas, et kolmest matmispaigast kahes oli siidivalke, mille vanus on umbes 8500 aastat.

«Tegemist on vanima tõendiga selle kohta, et iidsel ajal valmistati Hiinas siidi. Eelmine vanim tõend pärineb 5000 aasta tagusest ajast,» selgitas Gong.

Samas ei ole teadlastel võimalik saada andmeid, kuidas neis haudades see siid oli, kuid oletatakse, et sinna maetud kandsid siidrõivaid.

Sellele viitavad matmispaigast leitud tõendid, nagu luust nõelad ja kudumisabivahendid. Seega oskasid Jiahu elanikud valmistada siidlõngast kangast ja sellest kangast rõivaid õmmelda.

Arheoloog Gongi teatel kavatsevad nad jätkata nimetatud piirkonnas ja ka mujal Hiinas iidse siidi otsimist.

Siidiliblikas muneb kuni 600 muna, mis talvituvad ja millest arenevad siidiussid, kes söövad umbes ühe kuu mooruspuulehti. Enne nukkumist eritavad siidiussid vedelikku, mille tardudes nad endale kookoni saavad. Siidlõnga saamiseks tuleb kookoneid leotada soojas vees.