USA filmimekat Hollywoodi tabas 70 aastat tagasi mõrvamüsteerium, mis on seni lahendamata ning mille kohta on kirjutatud raamatuid ja 2006. aastal valmis film.
Video: Hollywoodi kuulsaimast mõrvast möödub 70 aastat, kuid see on seni lahendamata
USA meedia ja Wikipedia andmetel kaotas selles kuritöös elu Elizabeth Short, kes lootis saada kuulsaks ja suureks staariks, kuid ta elu lõppes 22-aastasena.
Betty Bersinger oli 15. jaanuaril 1947 koos väikese tütrega Los Angelese Leimerti pargis jalutamas, kui ta märkas midagi, mida pidas kaheks murdunud modellnukuks, kuid ta sai siis aru, et see on surnukeha ja teatas sellest politseisse.
Politsei teatel oli see Elizabeth Shorti alasti surnukeha, mis oli lõigatud pihast pooleks, veri ja sisikond oli eemaldatud ning suu oli lõigatud kuni kõrvadeni lõhki.
Krimiuurijatele jäi silma ka asjaolu, et surnukeha oli enne parki viskamist hoolikalt puhtaks pestud ja selle tõttu oletati, et tapmise taga võib olla meditsiiniasjatundja.
Meedia hakkas kohe spekuleerima, kes see tumedajuukseline kaunitar oli ja miks ta tapeti, kuid vastuseid ei olnud lihtne leida. Kuna tal olid ronkmustad juuksed, siis ristiti ta Mustaks Dahliaks.
Shorti tapmine on USA üks kuulsamaid mõrvasid, kuid hoolimata pikaajalisest uurimisest mõrvarit ei ole leitud ja seni pakutakse välja teooriaid, mis selle noore naisega juhtuda võis.
Pensionil olev USA politseinik ja harrastusajaloolane Glynn Martin on Musta Dahlia juhtumit omal käel uurinud.
«Üsna klassikaline lugu, milles särasilmne noor naine saabub Hollywoodi, lootes saada staariks, kuid tema lugu lõpeb traagiliselt. Tegemist on klišeega, mis on hoiatav näide ka tänapäeval staariks pürgijatele,» lausus Martin.
Musta Dahlia juhtumist on kirjutatud mitu raamatut ning 2006. aastal valmis Hollywoodis film, mis põhineb James Ellroy samanimelisel menuromaanil.
Üks selle loo uurijatest on ka politseinik Steve Hodel, kelle arvates tappis naise võikal viisil ta isa, kellele ei meeldinud, et ta tütar tahtis näitlejaks saada, kuid uurimise ajal ja ka hiljem ei ole selle kohta tõendeid leitud.
Naise surnukeha leidmispaigale tehakse tänapäeval ekskursioone ja need on nii kohalike kui turistide seas populaarsed.
Biltmore'i hotelli baaris, kus Shorti nähti viimast korda elusana, saab nautida Black Dahlia kokteili, mis koosneb viinast, vaarikaliköörist ja kahluast.
Los Angelese politsei ei ole Shorti mõrva uurmist seni ametlikult lõpetanud.
Elizabeth Sort sündis 29. juulil 1924. aastal Massachusettsis Bostonis viiest tütrest kolmandana Cleo ja Phoebe May Shorti perre. 1929. aastal lahkus isa pere juurest ja nad ei teadnud kaua aega temast midagi, hiljem ilmnes, et isa oli Californias.
Teada on, et Elizabeth Sort kannatas astma ja bronhiidi käes, mille tõttu ta saadeti Massachusettsi Medfordi karmi talve eest Floridasse Miamisse.
Kui ta oli saanud 19-aastaseks, siis kolis ta oma isa juurde Californiasse Vallejosse, kus isa töötas mereväe laevatehases, kuid 1943. aastal kolisid nad Los Angelesse. Elizabeth Sort tahtis iseseisvuda ja unistas näitlejannakarjäärist, ta töötas Lompoci lähedal ettekandjana. 23. septembril 1943. aastal jäi ta joobes autojuhtimisega politseile vahele ja ta arreteeriti ning saadeti tagasi Massachusettsisse, kuid ta ei läinud sinna, vaid Floridasse.
Floridas kohtus ta major Matthew Michael Gordoniga, kes oli Teise maailmasõja ajal USA üks tuntumaid piloote. Gordon kosis Shorti, kuid ta hukkus enne Teise maailmasõja lõppu 10. augustil 1945. aastal, kui ta lennuk Indias alla kukkus.
1946. aastal kolis Short tagasi Los Angelesse, kus teda nähti sageli koos USA õhujõudude leitnandi Joseph Gordon Ficklingiga. Teada on, et oma elu viimased pool aastat oli Short Lõuna-Californias, eelkõige Los Angeleses ja selle ümbruses.
Fickling oli üks neist, keda politsei Shorti tapmises kahtlustas. Kahtluse all oli rohkem kui kümme meest, kuid mitte kellegi kohta ei leitud piisavalt tõendeid, et keegi neist oleks tapja olnud.