Video: Hiinas leiti 2300-aastane sõdivate riikide ajastu mõõk

FOTO: Kuvatõmmis/Youtube

Hiina arheoloogid leidsid 2300-aastase kaheteralise mõõga, mis pärineb Zhanguo ehk sõdivate riikide ajastust, mis oli Vana-Hiinas periood 475 – 221 eKr.

Heas seisus pronksist mõõk leiti Xinyangi lähedal asuvast iidsest hauast, kuhu kunagi oli maetud ülik, edastab foxnews.com.

Seega oletatakse, et mõõka kasutas mõni ülik, kes osales riikide vahelistes sõdades, kuid langes seal. Ei ole täpselt teada, millist riiki ta esindas ja millistes lahngutes osales. 

Sõdivate riikide ajastu on Vana-Hiina ajaloos segane aeg, sest perioodi alguses eksisteeris 16 vürstiriiki, mis olid omavahel konfliktis, kuid Hiina alal elasid veel ka nomaadid põhjas ja hõimud läänes, mis samuti sealses poliitikas rolli mängisid.

Sõdivate riikide perioodi keskel oli alles seitse riiki, mille juhid üritasid kogu Hiinat endale allutada. Kõige tugevamaks osutus Qini riik, mis väljus perioodist võitjana. Vana-Hiina vanaaja periood saab sellega lõpu ja siis algab periood, mil domineerivad keisridünastiad.

Ajaloolaste sõnul ei olnud need sõjalised konfliktid täiesti hävitavad, vaid tekkis riikidevaheline konkurents, mis tõi kaasa innovatsioonipuhangu ning siis tekkisid mitmed Hiina linnad, mis on olemas tänapäevani.

Levisid uued tehnoloogiad, õitses teadus, kirjandus ja filosoofia.  Samuti arenes kaubandus ja tööstus, kaevandati soola ja maaki ning pronksi asemel hakati kasutama rauda. 

Kasutusele võeti kompass, akupunktuur ja ratsavägi ning hakati ehitama Suurt Hiina müüri.

247 eKr sai Qini riigi troonile 13-aastane Zheng, kuid kuna ta oli alaealine, siis valitsesid tema asemel regendid. 22-aastasena sai ta täieõiguslikuks valitsejaks ja alustas vallutussõda, alistamaks naaberriigid.

Pärast kogu maa ühendamist laskis kuningas Zheng end kuulutada Hiina esimeseks keisriks (Shi Huangdi) ning rajas esimese keisridünastia – Qini dünastia.

Tagasi üles