Varsti algab kuke aasta, ka kanad-kuked võivad olla makjavellistid

FOTO: Panther Media/Scanpix

Idamaade kalendri järgi algab 28. jaanuaril Kuke aasta, mis kestab kuni 16. veebruarini 2018 ehk siis peaks igasugustel kukkedel, nii päris kui astroloogilistel hästi minema.

Mitmed teadusuuringud on näidanud, et kuked ja kanad ei ole «lollid» kodulinnud, vaid nad on suutelised oma ajumahu piires loogiliselt mõtlema, nad on isiksused ja võivad vahel käituda väga makjavellistlikult ehk üldise heaolu nimel «minnakse üle laipade», edastab The Telegraph.

Uurijate sõnul on kukkedel ja kanadel palju selliseid oskusi, mida tavaliselt seostatakse imetajatega.

Kanad

FOTO: Dean Fosdick/AP/Scanpix

«Nagu paljud teised linnud, on ka kuked ja kanad liigitatud «lollide» alla, kuid see on väärasrusaam. Uuringud näitasid, et need kodulinnud suudavad loogiliselt mõelda. Inimestel tekib loogiline mõtlemine umbes seitsmeaastasena. Nad tunnetavad ajavahemikke ja suudavad loogika abil mõnikord näha ette, mida lähitulevik toob,» selgitas USA linnu-uuringute projekti The Someone juhtivteadlane Loro Marino.

Ta lisas, et kanadele-kukkedele on omased ka negatiivsed käitumisjooned nagu diskrimineerimine, domineerimine ja karjas võivad kehtida makjavellistlikud käitumismustrid ning nende kodulindude sotsiaalne süsteem on üsna keerukas.

Marino sõnul arvatakse, et kuked-kanad on nagu «masinad», kuid tegelikult on neil lindudele omane keeruline psüühika.

Kukk

FOTO: Nature/Scanpix

Katsed näitasid, et kuked ja kanad suudavad näidata märkimisväärset loogikat, enesekontrolli ja käitumist, mis puudutab paremate toidupalade saamist. Nad teavad oma kohta sotsiaalses hierarhias ning see näitab, et nad on endast teadlikud.

Lisaks on neil oma suhtlusviisid, mis on sama keerulised nagu teistel lindudel. Neil on suur repertuaar kehakeelesõnumeid ja 24 erinevat helilist suhtlussõnumit. Neid kasutatakse nii suhtlemisel, partneri ligimeelitamisel kui ohu eest hoiatamisel.

Samuti kogevad kuked-kanad nii positiivseid kui negatiivseid emotsioone, kaasa arvatud hirm, põlgus ja närvilisus.

Nii nagu iga kana ja kukk on isiksus, on ka kanaemadel erinevaid jooni ja viise, kuidas nad tibusid kasvatavad. Emade käitumine ja suhtumine mõjutab tibude käitumist. Sama kehtib ka inimühiskonnas, nii nagu vanemad ees, nii lapsed järgi.

Püshholoogias tähistab makjavellism amoraalset ja salakavalat suhtumist kaasinimestesse ning arvamust, et kaaslasi saab oma võimu alla sundida  ähvarduste, meelituste ja petmise abil.

Makjavellismiga seostatakse Itaalia renessansiajastu poliitilist mõtlejat ja poliitikateaduse rajajat Niccolo Machiavellit , kelle kõige kuulsam teos on «Il Principe» (Valitseja).

Ajaloolaste sõnul eksisteeris makjavellism ammu enne Machiavellit, olles sama vana kui poliitika. Juba Vana-Rooma riigimehed Cicero ja Tacitus arvasid, et kui küsimuse all on ühiskonna kord ja heaolu, siis on moraalireeglite rikkumine lubatud.

Tagasi üles