Psühholoogide sõnul kannatavad erotomaania ehk De Clerambault’ sündroomi all inimesed, kes arvavad, et mõni kuulus ja rikas on neisse armunud ja nad võivad hakata oma iha objekti jälitama ja teda kiusama, seades oma ohvri elu ohtu.
Mis on erotomaania ja kes on erotomaanid?
Erotomaania ehk armuhullus on luululine häire, olles samas üheks skisofreenia sümptomiks ning selle all kannatajaid nimetatakse erotomaanideks, edastab news.com.au.
Maailma üks tuntumaid erotomaane on John Hinckley juunior, kes tahtis 1981. aastal salamõrvata USA presidendi Ronald Reagani, et sellega näidata näitlejanna Jodie Fosterile, et ta teda armastab ja lootis, et staar talle kaela langeb.
Kohus leidis, et Hinckley kannatab erotomaania all ja ta saadeti vangla asemel psühhiaatriahaiglasse ravile.
Reagani tapmiskatsest on möödas 35 aastat ning 61-aastane Hinckley juunior on nüüdseks Washingtoni psühhiaatriahaiglast väljas.
Hinckleu juuniori juhtum käivitus, kui mees nägi filmi «Taxi Driver», milles Jodie Foster mängis. Selles filmis plaanis taksojuht, keda kehastas Robert De Niro, mõrvata presidendi ning sama stsenaariumit üritas kasutada ka Hinckley kui ta Reagani elu kallale läks.
Hinckley juunior saatis 30. märtsil 1981 Fosterile kirja, milles ta oma tegevust ja tundeid kirjeldab.
Selles kirjas oli, et ta armastab Jodie Fosterit ja on valmis tema nimel paljuks. Kiri lõppes, et ta armastab näiteljannat kuus triljonit korda ning küsimus, et kas Foster armastab ka teda.
Maailmas on veel kümneid selliseid juhtumeid, milles erotomaania all kannatajad arvavad, et neist sotsiaalselt, majanduslikult või poliitiliselt kõrgemal seisev isik on neisse armunud.
Veel üks selline juhtum leidis aset laulja Justin Bieberiga. Süüdimõistetud tapja Dana Martin arvas, et Justinn Bieber on temasse armunud ning ta plaanis staari 2012. aastal mõrvata, kuna tal tekkis luul, et laulja tõrjus teda. Martin kirjutas staarile mitmeid kirju, kuid ei saanud neist ühelegi vastust ja see ärritas teda.
Martin ei tahtnud ise käsi määrida, vaid palkas kaks meest New Yorgis toimuva kontserdi ajal Bieberit kastreerima ja tapma. Politsei sai vihje ja hoidis Bieberi tapmise ära.
Kuid erotomaania alla kannatajad võivad armuda ka kujutletavatesse tegelastesse. USA psühhiaatrite sõnul leidis 1971. aastal aset juhtum, milles intelligentset noort naist tabas kummaline haigushoog, milles ta hakkas rääkima, et tal on seksika, jõuka ja hea välimusega mehega suhe ja see mees on tema pärast kõigeks valmis.
Tegelikkuses oli umbes sellise välimusega mees olemas, kuid see naine lõi temast kujutlusliku tegelase, kellega ta koos on. Samas oli teada, et nad ei puutunud mitte kunagi kokku.
Naise haigus arenes ja ta arvas lõpuks, et ta pere, kaasüliõpilased ja isegi võõrad üritavad tema ja selle mehe suhet lõhkuda.
Naine arvas, et mees saadab talle purpurse värvi abil salasõnumeid ning isegi USA president olevat nende armastusest teadlik.
Psühhiaatrid uurisid naist ja üritasid teda aidata, kuid ta haigus süvenes. Lõpuks ta arvas, et mees külastab teda öösiti, et nad on abielus ja ta rasestus sellest mehest.
Naine arvas veel mõni aeg hiljem, et ta sünnitas mitu last, kuid need võeti temalt ära.
USA püshhiaatrid uurisid veel ühte 1965. aastal alguse saanud juhtumit, milles naisüliõpilane armus oma professorisse, kes oli abielus ega vastanud ta tunnetele. Ta üritas õppejõu pere lõhkuda, saatis kaarte, kirju ja lilli ja üritas tema koju pääseda.
Naine jälitas ja ahistas professorit aastaid ning lõpuks andis õppejõud oma endise üliõpilase kohtusse. Kohus tunnistas naise haigeks ja ta saadeti psühhiaatriahaiglasse ravile.
See naine hakkas kummaliselt käituma 1965. aastal, kuid 30 aastat hiljem oli ta ikka haige ja arvas, et professor tahab teda.
Erotomaaniapatsientidega tegelevate psühholoogide ja psühhiaatrite sõnul paiskavad erotomaanid oma huviobjekti elu kaosesse, saates talle kirju, helistades, jälitades ja ahistades teda ning see võib ohvrile tekitada psühholoogilisi probleeme.
Erotomaania ehk De Clérambault' sündroom on saanud nime prantsuse psühhiaatri Gaëtan Gatian de Clérambault’ (1872–1934) järgi, kes avaldas 1921. aastal sel teemal teadusteose «Les Psychoses Passionelles»(Kirglikud psühhoosid).