/nginx/o/2017/01/03/6222335t1h3c97.jpg)
Briti kirurgi David Nottsi, kes ravis Aleppo lahingutes kannatada saanud tsiviilisikuid, sõnul näevad aleppolased välja nagu nad oleksid olnud koonduslaagris.
Briti kirurg: Aleppost pääsenud oleksid nagu olnud koonduslaagris (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nottsi teatel on Aleppo elanikel pärast kuut kuud piiramisrõngas olemist väga erinevaid terviseprobleeme, kes on nälginud, kellel on gangreen ja kelle kehas on šrapnelle, edastab The Guardian.
«Nad on nälginud ja kõhnunud, neil on raskeid vigastusi. Aleppolased oleksid nagu pikka aega olnud koonduslaagris, kust pääsemine aitas neil ellu jääda,» teatas britt, kes ravis sõjalinnast pääsenuid Idlibi provintsis.
/nginx/o/2017/01/03/6222341t1h6348.jpg)
Nott töötab kolmes Londoni haiglas kirurgina, kuid ta on alates 2011. aastast käinud mitmel korral Süüria kodusõjas vigastada saanuid opereerimas.
Ta on õpetanud Süüria arste tegema kergemaid operatsioone välihospidalides, kuna paljud Süüria haiglad on sõjategevuse käigus muutunud kasutuskõlbmatuks.
Nott saabus Süüriasse möödunud aasta detsembris pärast seda, kui seal oli kuulutatud välja relvarahu. Ta opereeris kaheksa päeva jooksul 90 inimest, kelle seas oli 30 last.
«Kõik mu patsiendid olid viletsas seisus, sest nad olid nälginud ja neil oli veepuudus. Lisaks veel kehalised vigastused ja psühholoogiline trauma,» selgitas kirurg.
Aleppos tegutsevad asrtid ja kirurgid lähtuvad inimelu, mitte mõne jäseme päästmisest. Välihaiglastes tehakse aputeerimisi, milles patsient on saanud valu vaigistamiseks ainult vaaliumit ja ketamiini, kuid sageli neist ei piisa.
Notti sõnul on nii Aleppos kui ka mujal Süürias puudu ravimitest ja steriliseerivatest vahenditest ning selle tõttu on sageli tulnud teha lisaamputeerimisi, et patsiendid ellu jääksid.
«Näiteks esmalt tehakse aputeerimine allpool põlve, kuid siis tekib infektsioon ja tuleb teha veel üks amputeerimine põlve ülevalt, et takistada infektsiooni levikut,» selgitas inglane.
Nottsi sõnul jõuavad arstideni vaid kõige tugevamad Aleppos ellujäänud, nõrgad ja väetid vanurid ja lapsed surid vigastustesse enne relvarahu kehtestamist ja abi saabumist.
Notti sõnul on tal suured sõjatingimustes opereerimise kogemused, kuid Aleppo on üks neist paikadest, mis esitab erilisi nõudmisi, kuna seal oli puudu peaaegu kõigest, mis operatsiooniks vaja.
Briti kirurgile jäi eriti meelde ühe neljakuuse tüdruku juhtum. Tal olid mõlemad jalaluud ja ühe käe luu mitmest kohast katki. Ta vanemad hukkusid Aleppo lahingutes.
«Selle lapse elu algus oli väga karm, kuna tal olid mitmed luumurrud. Ma opereerisin teda ja loodan, et ta jõudis abistajatega õnnelikult Türgi põgenikelaagrisse. See väike tüdruk ei suutnud temaga juhtunu tõttu süüa ega juua. Teda ohustab alatoitumuse tõttu surm, kuid loodan, et ta siiski hakkab sööma ja jääb ellu,» lausus arst.
Nottsi sõnul on Süürias ka väike lootuskiir, sest Idlibi provintsis tegutsevad haiglad on hakanud funktsioneerima normaalselt ja Türgist tuukse sinna pidevalt vajalikke ravivahendeid. Lisaks paigutab Türgi väga raskelt kannatada saanud süürlased oma haiglastesse ravile.
/nginx/o/2017/01/03/6222339t1he58c.jpg)
Nott lahkus Süüriast 24. detsembril, kuid tema sõnul on Aleppost pääsenud ikka elava pildina ta silme ees ja ta mõtleb, mis neist saab.