/nginx/o/2016/12/30/6215417t1h8bfd.jpg)
Täna, 30. detsembril möödub 100 aastat, mil monarhistid eesotsas tsaaripere liikmetega tapsid Peterburis Jussupovi palees Vene tsaari Nikolai II ja tsarinna Aleksandra usaldusaluse Grigori Rasputini.
Legendaarse Grigori Rasputini surmast möödub 100 aastat, kas ta oli tõesti imeravitseja?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seni ei ole Rasputini tapmise kohta täit selgust ja levivad vandenõuteooriad ja legendid.
Rasputin olevat ennustanud, et kui ta tapetakse või hukub, siis on see hukatuseks ka tsaariperekonnale. Ta sõnad läksid täide, sest Nikolai II ja ta pere lasti 1918. aastal Jekaterinburgis maha.
/nginx/o/2016/12/30/6215431t1hbf94.jpg)
Time tõi ära müüdid ja tõed Rasputini kohta:
Siberis talupoja perekonda sündinud Rasputin oli lapsena väga usklik ja juba siis olevat tal ilmnenud erilised ravitsemisvõimed.
Rasputin abiellus ja tal oli palju lapsi, kuid ta hülgas hiljem perekonna, et pühendada end vene õigeusule. Ta liikus Venemaal jutlustaja-mungana ja saabus 1903. aastal Peterburi, kus ta väidetavalt imesid korda saatis ja inimesed haigustest paranesid.
Lood tema imetegudest jõudsid tsaar Nikolai II ja tsarinna Aleksandrani, kes lootsid, et saavad Rasputinilt abil, sest troonipärija Alekseil oli kaasa sündinud hemofiilia, mis on veritsustõbi.
Nii kutsuski tsaaripere Rasputini vaatama, kas ta saab haiget Alekseid aidata ja väidetavalt saabuski ta ajal, mil tsareevitšil oli verejooks ja ta peatas selle.
See olevat jätnud temast tsaarile ja tsarinnale hea mulje ning Rasputinist sai nende nõuandja.
/nginx/o/2016/12/30/6215413t1hec9f.jpg)
Vene ajaloolaste arvates lakkas Aleksei verejooks põhjusel, et talle ei antud enam verd vedeldavaid ravimeid ja veri sai kergemini hüübida.
Legendide kohaselt oli Rasputin seksmanjakk ja tsarinna armuke, kuid see ei ole kinnitust leidnud.
/nginx/o/2016/12/30/6215425t1hd5f5.jpg)
Vene õukonnas hakati kohe pärast seda, kui Rasputinist sai tsaaripere usaldusalune, levima kuulujutud ta ebatavalise seksuaalsuse kohta. Ta olevat külastanud bordelle, kuid samas oli ta süvausklik ja seda pandi imeks.
Osade ajaloolaste arvates kuulus Rasputin usulahku, kus oli patune käitumine lubatud, kuna see viis jumalale lähemale.
Rasputini koha levinud juttudest hoolimata ei ole kindlaid tõendeid, et ta oli seksmanjakk või kõrvalekalletega. Samuti ei ole ühtegi tõendit, et ta oli tsarinna Aleksandra armuke.
Ajaloolaste arvates aitasid Rasputini legendide tekkele kaasa nii ta sõbrad kui vaenlased, kes teda kadestasid.
Kuna Rasputin oli pidevalt tsaariperekonnaga koos ja avalikus elus, siis hakati nii Venemaal kui teistes riikides spekuleerima, et Nikolai II on vaid kuliss ja tegelikke võimunööre tõmbab Rasputin.
/nginx/o/2016/12/30/6215415t1h8b99.jpg)
Rasputini üha kasvanud võim vihastas tsaaripere teisi liikmeid, aadlikke, sõjaväelasi ja võimukandjaid ning selle tõttu hakati plaanima tema tapmist.
Teda üritati tappa mitmel korral, enne kui see õnnestus.
Näiteks 1914. aastal pussitas teda kerjusnaine, kelle arvates kumamrdas Rasputin valejumalat. Ta kaotas palju verd, kuid jäi ellu ja paranes.
Kaks aasta hiljem langetas grupp funktsionäre eesotsas Feliks Jussupoviga otsuse, et Rasputinist tuleb lõplikult vabaneda. Grupp kutsus ta 29. detsembri hilisõhtul einestama ja nende eesmärgiks oli ta mürgitada. Veini ja kookide sisse oli pandud tsüaniidi, kuid see ei mõjutanud Rasputini tervist. Teda tulistati 30. detsembril mitu korda, kuid ka kuulid ei tapnud teda lõplikult. Mõrva viimaseks faasiks oli Rasputini viskamine jääkülma Neeva jõkke. Ta surnukeha toodi hiljem jõest välja ja tehti lahkamine, mis näitas, et ta suri peavigastuse tõttu.
Pärast Rasputini surma hakkasid levima jutud, et tegelikult on ta elus ja seda ei lükanud ümber ka meedias avaldatud pildid ta surnukehast.