/nginx/o/2016/12/28/6209363t1hc911.jpg)
Juba ammu on teada, et Maa pöörlemiskiirus väheneb aeglaselt ja selle tõttu tuleb maailmaajale lisada aegajalt lisasekund, et meie kellad ja päikeseaeg oleksid samas ajas.
2016. aasta lõpp saab lisasekundi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lisasekundit ei pea füüsiliselt kelladele lisama, kuid see on olemas ja kaob tavapärasesse kellarütmi.
Inimkonnal on varasemast kogemusi, et lisasekund võib mõjutada näiteks mobiiltelefone, GPSi, börse, panku ja lennufirmasid, kus on palju digitaalsust ja täpsust, kuid globaalkatasroofilist see kaasa ei too.
Teadlaste sõnul saaks kasutada ka negatiivset lisasekundit, kuid seni ei ole seda vaja läinud.
Alates 1972. aastast on lisatud 26 sekundit, kuid lisasekundit ei vajatud 1999. – 2004. aastani. Lisasekund liideti maailmaajale näiteks 2005., 2008., 2012.ja 2015. aastal.
Sel aastal lisatakse lisasekund 31. detsembril ehk kell näitab siis 23.59.60.
Lisasekundi õigeaegse lisamise eest vastutab Prantsusmaal asuv Earth Rotation and Reference Systems Service (IERS), mille teadlased jälgivad Maa pöörlemiskiiruse aeglustumist. Kui maailmaaja ja päikeseaja vahe kasvab liiga suureks, lisatakse lisasekund. Lisasekund lisatakse kas juuni või detsembri lõpul.
Tavaelus ei ole lisasekundit märgata, küll aga tuntakse ajavahet, kui sügisel ja kevadel toimub kellakeeramine, mil saab kas üks tund kauem või üks tund vähem magada.
Teadlaste sõnul saaks põhimõtteliselt lisada ka lisaminuteid ja –tunde, kuid esimesi tuleks lisada iga 400 aasta järel ja teisi paarituhande aasta järel.
Kui lisasekundit ei lisataks, siis aastaks 2100 oleks maailmaaja ja päikeseaja vahe 2 – 3 minutit ning 2700. aastaks 30 minutit.
Maailma kõige täpsemad kellad on aatomikellad, mis jäävad kas sekundi taha või käivad ette vaid korra 300 miljoni aasta jooksul.