Aasta Muusik 2016 on Robert Jürjendal

Robert Jürjendal Foto: ERR

Kitarrikunstnik ja helilooja Robert Jürjendal on valitud tänavu Aasta Muusikuks. Ilmekas näide poeetilistest helimaastikest on tema südamlikku soojust kiirgavad hiljutised sooloalbumid «Rõõmu Allikas» ja «Valguse palsam». Äsja ilmus ka Valdur Mikita, Robert Jürjendali ja Kaido Kirikmäe ühise sõna ja heli album «Iluküsija». Jürjendali loomingu tuumiku moodustavad elektroakustilised teosed kitarridele.

Pidulik kontsert «Aasta Muusik 2016» toimub värskelt renoveeritud vana raadiomaja ajaloolises 1. stuudios (Kreutzwaldi tn 14), pühapäeval 8. jaanuaril kell 16. Kontserti saab otseülekandes jälgida ETV, Klassikaraadio ja Vikerraadio kanalitelt.

Robert Jürjendali loometee algas 1980. aastatel elektroakustiliste katsetustega Eesti Raadio ja Tallinna Linnahalli stuudiotes. Ta oli kitarrist ja laululooja legendaarses ärkamisaegses ansamblis 777, mille vokaalsolist oli Tõnis Mägi. 

Jürjendal on ka ansamblite Weekend Guitar Trio, Fragile ning UMA asutaja.

Suurt mõju on talle avaldanud Robert Frippi minimalistlik loomingustiil ja ranged struktuurid. Aastatel 1992−1997 osales Robert Jürjendal Frippi «Guitar Crafti» kursustel Saksamaal, mis andis olulise loomingulise tõuke.

Robert Jürjendali tegevus rohkem kui kolmekümne loominguaasta vältel on olnud erakordselt mitmekesine. Ta on salvestanud arvukalt heliplaate, kirjutanud filmi- ja teatrimuusikat, loonud muusikat eri ansamblikoosseisudele mitmes žanris. Arvukate koostööpartnerite seas on nii kodu- kui välismaiseid artiste.

Aasta Muusiku tiitli on varem pälvinud Paavo Järvi (2012), Ivo Linna (2009), Tiia-Ester Loitme (2008), Anu Tali (2006), Kalle Randalu (1982), Alo Mattiisen (1988), Valter Ojakäär (1993), Erkki-Sven Tüür (1996), Tõnu Kaljuste (1998), Rein Rannap (2002) jt.

Aasta Muusiku aunimetuse saab muusik, kelle loomingulised saavutused on edendanud Eesti muusikakultuuri ja kes on teinud koostööd Eesti Rahvusringhäälinguga. Tiitli saaja valivad ERRi muusikatoimetajad.