/nginx/o/2016/12/22/6196711t1hb9ab.jpg)
Harvardi ülikooli astrofüüsikud hoiatasid, et millalgi tulevikus saab meie rohesinisest Maast samasugune punane kõrb, nagu seda on Marss.
Video: maalased, valmistuge lahkuma, sest Maast saab Marss! (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlaste teatel ei jää karmis ja eluks mitte sobivas keskkonnas mitte ükski liik ellu, kaasa arvatud inimene, edastab news.com.au.
Astrofüüsik Anjali Tripathi sõnul teeb teda murelikuks asjaolu, et meie planeedi atmosfäär kaotab iga minutiga palju vesinikku ja heeliumit.
«Iga minutiga kaob Maa atmosfäärist 181 kilogrammi vesinikku ja ligi kolm kilogrammi heeliumit. Just meie planeedi atmosfääri muutumine võib elule saatuslikuks saada ja kauges tulevikus ei ole enam amtosfääri, mille tõttu muutub Maa elutuks kõrbeks,» teatas Tripath.
Ta lisas, et atmosfäär kaitseb meie planeeti kosmoses olevate kahjulike ainete ja kiirguste eest, aidates luua keskkonda, kus elu saab vohada.
Teadlaste uuringud ja simulatsioonid on näidanud, et Marsil olid kunagi kõik eeldused elu tekkeks ja seal võiski mingil ajal olla elusorganisme.
Ühe teooria kohaselt hakkas Marsi atmosfäär muutuma ja sealt kadusid elu võimaldavad ained, kaasa arvatud vesinik, jäi ainult hapnik, mille tõttu tekkis oksüdeerumisprotsess.
«Suure tõenäosusega muutus Marsi pind punaseks liivakõrbeks just hapniku tõttu, mis käivitas oksüdeerumise,» selgitas Tripath.
Teadlased sõnasid, et noor Maa läbis sama protsessi, kuid hiljem kõik stabiliseerus ja tekkis kaitsev atmosfäär.
Kuigi Maa asub Päikesest õigel kaugusel, ei ole liiga kuum ega liiga külm, muutub Päike tulevikus kuumemaks ja Maa satub ohtu.
«Maalastel tuleb leida võimalus, kuidas ellu jääda, sest tulevikus ei ole meie planeet enam see, mis ta praegu on. Meie planeedil leiduv vesinik kaob üha kiiremini, tekitades kuivuse ja kõrbestumise,» nentis astrofüüsik.
Tripathi sõnul ei käivitu see katastroofiline stsenaarium lähiajal, pigem miljardite aastate pärast ja seega on inimkonnal aega ellujäämisdilemma lahendada.