Kas Anne Franki saatuse määras reetmine või juhus?
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
21. detsember 2016, 15:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajaloolased on kaua arvanud, et juuditüdruku Anne Franki ja ta pere saatuse määras reetmine, kuid Hollandi ajaloolaste uus uuring näitab Fankide perega juhtunut uues valguses, et tegemist võis olla juhusega.
Anne Frank, mitu tema pereliiget ja veel teisi juute peitis end alates 1942. aasta juunist Hollandis Amsterdamis Prinsengrachti tänaval asuvas majas, kuid natsid leidsid nad 4. augustil 1944 ja nad saadeti koonduslaagrisse, edastab foxnews.com.
Neist juutidest jäi ellu vaid Otto Frank, kelle tütar Anne Frank ja teised pereliikmed kaotasid 1945. aastal Bergen-Belseni koonduslaagris tüüfuse tõttu elu.
Seni levinud arvamuse kohaselt leidus hollandlaste seas reetureid, kes end peitnud juudid natsidele paljastasid.
Hollandi ajaloolased vaatasid uuesti üle kõik teadaoleva Anne Fanki ja ta pere peitmise ja saatuse kohta ning nende arvates oli juhus, et natsid nad leidsid, sest otsesele reetmisele ei viita mitte midagi.
«Aastakümneid on otsitud kindalid tõendeid reetmise kohta, kuid neid ei ole leitud. Meie uus uuring ei välista, et Frankid ja teised juudid reedeti kellegi poolt, kuid samas võis aset leida ka mõni teine stsenaarium, kaasa arvatud juhuslik leidmine. Loodame, et kunagi saame tõe teada,» sõnas Anne Fanki majamuuseumi juht Ronald Leopold.
Leopoldi sõnul võisid natsivõimud Amsterdamis peitunud juutide jälile jõuda mingi bürokraatliku kontrolli, näiteks toidukaartide või ebaseaduslikult töötamise uurimise tõttu. Teada on, et Amsterdamis asuvas majas, kus Frankid end peitsid, tegeleti ebaseaduslike asjadega ja selle tõttu võisid võimud võtta nimetatud hoone sihikule.
Arhiividokumentide kohaselt ei otsinud politsei Amsterdamis Prinsengrachti tänaval asuvast majast juute, vaid andmeid musta turu kaubanduse ja inimeste ebaseaduslikult tööle palkamise kohta.
Selle uurimise juhiks oli Gezinus Gringhuis, kes kuulus majanduskuritegude eriüksusse ja uuris majanduskuritegusid, mitte ei otsinud end peitnud juute.
Väidetavalt said jugeolekuorganid anonüümse kõne Frankide ja teiste juutide peidukoha kohta, kuid see ei pruugi paika pidada, sest Teise maailmasõja ajal olid Hollandi jugeolekuameti telefoninumbrid salastatud.
«Seega saab oletada, et julgeolekuoranid said vihjekõne mõnelt teiselt riigiorganilt, samas oli nende prioriteediks ikkagi majanduskuriteo paljastamine, mitte juudid,» teatasid uuringu teinud.
Uurijate sõnul leidus vihje majanduskuritegude kohta ka Anne Franki päevikus, milles on kirjas, et kaks inimest võeti kinni, kuna nad hangeldasid toidukoguste kaartidega.
Uus uuring siiski ei välista, et hollandlased või mõne teise rahvuse esindajad said juutide peidukoha jälile ja paljastasid nad natsivõimudele.
«Mis juhtus Frankidega Amsterdamis 1944. aasta augustis, ei ole veel lõplikult selge. Võimalik, et on veel midagi, mida me seni ei tea,» tõdesid uuringu teinud.
Otto Frank leidis pärast sõda oma tütre Anne Franki kirjutatud päeviku, mille ta avaldas 1947. aastal ning mida on nüüdseks avaldatud 70 keeles.