Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734
Saada vihje

Vereennustuse kohaselt kujuneb 2017. aasta katastrofaalseks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Napoli peapiiskop Crescenzio Sepe näitamas San Gennaro vereanumat
Napoli peapiiskop Crescenzio Sepe näitamas San Gennaro vereanumat Foto: MARIO LAPORTA/AFP/Scanpix

Itaalias Napolis on viimased 627 aastat ennustatud märtrist piiskopi vere järgi, mida uus aasta toob ja nüüd tehtud ennustus näitas, et 2017. aasta võib olla katastrofaalne.

Möödunud laupäevases ennustuses ei muutunud piiskopi hüübinud veri vedelaks ja see viitab halbade aegade saabumisele, edastab seeker.com.

Itaallaste sõnul on muutumatuks jäänud veri näidanud ette varasemaid katastroofe, nagu näiteks natside invasiooni Itaaliasse, kooleraepideemiat ja palju ohvreid nõudnud maavärinaid.

Itaalias on vereennustust tehtud alates 1389. aastast. Tegemist olevat Püha Januariuse (itaalia keeles San Gennaro), kes oli varakristlik piiskop ja kellest sai 305. aastal pKr märter, kuivanud verega. Siis oli võimul keiser Diocletianus ja kristlasi hakati taga kiusama.

Legendi kohaselt löödi Gennaro nime kandnud mehel pea maha ja naine nimega Eusabia kastis svammi hukatu verre ja pani selle klaasanumasse. Pärast hukkamist sai mehest pühak.

Väidetavalt muutub Püha Januariuse veri aastas kolmel korral vedelaks: 19. septembril, mil tähistatakse pühakutepäeva, maikuu esimesel pühapäeval, mil tähistatakse pühaku surnukeha jõudmist Napolisse ja 16. detsembril, mil mälestatakse Vesuuvi vulkaani 1631. aasta purset, mil laava ei jõudnud Napolisse ja arvatakse, et selle hoidis ära Püha Januarius.

Vereennustuse puhul on protseduur alati sama. Napoli peapiiskop raputab klaasanumat, mille sees on mingi tume ollus ja oodatakse, kas see muutub vedelaks.

18. detsembril toimus Napolis järjekordne vereennustus, kuid veri ei muutnud vedelaks ja seda peetakse halvaks endeks.

«Maailm on muutumas, peame olema valmis senisest suuremateks katastroofideks. Meie, usumehed, jätkame maailma eest palvetamist,» sõnas Napoli San Gennaro kabeli abt Vincenzo De Gregorio viitega Islamiriigile, terrorirünnakutele ja Süüria sõjale.

Ta lisas, et pühaku veri ei muutnud vedelaks ka 1939. aastal, mil lahvatas Teine maailmasõda, 1943. aastal, mil natsid okupeerisid Itaalia ega 1973. aastal, mil Napolit tabas kooleraepideemia.    

Kuid veri ei vedeldunud ka 1980. aastal, mil Napoli-lähedast Irpiniat tabas tugev maavärin, mis tappis 2400 inimest.

Pühaku vereennustusega seostatakse 22 epideemiat, 11 mässu, kolme põuda, 14 peapiiskopi surma, üheksa paavsti surma, nelja sõda, 19 maavärinat ja kolme religioosset kiusamislainet.

Vatikan on San Gennaro vere suhtes jäänud neutraalseks, samas teadlased on skeptilised.

Itaalia teadlaste arvates on vereennustuses kasutatavas klaasampullis mingi tiksotroopne ehk nihkevedelduv geel, mis anuma liigutamisel vedeldub, kuid kui anumat ei puudutata, siis tahkestub.

Teadlased oletavad, et 14. sajandil pandi klaasampulli vee, keedusoola, lubja ja raudkloriidi segu, mis raputamisel muutub vedelaks.

Tagasi üles