Uuring: jõulukinke tehakse 3-4 inimesele, eelarve ulatub enamasti kuni 100 euroni

Kui saadud jõulukink kasutust ei leia, võib keegi teine temast suurt rõõmu saada.

FOTO: SCANPIX

Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse vastvalminud uuringu järgi hindab aasta lõpus Eesti elanikkonnast 21 protsenti oma majanduslikku olukorda mullusega võrreldes paremaks ja 58 protsenti samaks. Ligi viiendik elanikest ütleb aga, et nende rahaline seis on aastaga halvenenud ja seda on enam kui mullu. 

«See muutus näitab, et üldine palgatõus ei ole kahjuks toimunud kõigis sissetulekurühmades. Kui üle 1100-eurose sissetulekuga inimesed märgivad keskmisest sagedamini olukorra paranemist, siis tänast olukorda mullusest kehvemaks hindavad teistest enam kuni 400-eurose sissetulekuga inimesed ja venekeelne elanikkond,»  kommenteeris uuringutulemusi teabekeskuse juht Lee Maripuu.

Lee Maripuu

FOTO: Erakogu

Leibkondade majanduslik toimetulek mõjutab ka jõulutarbimist. Kolmandik vastajatest leiab, et jõuluaeg on nende pere-eelarvele koormav ning nad peavad nuputama, kuidas detsembris ots-otsaga kokku tulla. Rohkem peavad kingituste mahutamisega eelarvesse vaeva nägema madalama sissetulekuga pered. 27 protsenti elanikkonnast ütleb, et planeeritav kingituste eelarve jääb 51-100 euro vahele. Kuni 50 eurot kulutab kinkidele 18 protsenti, 100-200 eurot 20 protsenti ja 200-300 eurot on kingitustele plaaninud 11 protsenti vastajatest.

Üldjuhul Eesti inimesed pühadekulutusi laenurahaga ei kata. Krediitkaarti, tarbimis- või väikelaenu plaanib pühadekuludeks kasutada 2 protsenti ning 1 protsenti elanikest kavatseb jõulukulutustega toimetulekuks laenu võtta lähedastelt. «Enam kui pooled elanikest katavad kingituste ja muud pühadega seotud kulutused jooksvalt pere-eelarvest, teine levinum viis on kulusid hajutada – kingid ostetakse varem valmis ja paljud on aastalõpu väljaminekute tarvis ka säästnud,» rääkis Maripuu.

Rahalisele survele vaatamata on jõulude tähistamine Eesti elanike jaoks oluline ja 62 protsenti eestlastest arvab, et kingituste tegemine peaks käima selle juurde. Võrreldes mullusega on siiski kingituste koguarv hakanud vähenema ning kingisaajate ring muutub väiksemaks. Kõige sagedamini tehakse kinke 3-4 inimesele (28%), 1-2 kinki plaanib teha 18 protsenti vastajatest. Võrreldes tulemusi mulluse küsitlusega, võib öelda, et jõulukinkidele kulutatavad summad on aastaga veidi suurenenud, kuid kingisaajate arv vähenenud.

Jõulukink / Scanpix

FOTO: SCANPIX

«See, et inimesed teevad vähem kingitusi, näitab nende tarbimiskäitumise muutust. Kingituste tegemisel mõeldakse varasemast rohkem, et saajal sellest ka tegelikult rõõmu oleks. Lisaks aitab planeerimine vältida viimase hetke ebamõistlikke oste,» ütles Maripuu. Tänavu tunnistas 18 protsenti, et on jätnud kingituste ostmise viimasele hetkele ja teinud seetõttu ebamõistlikke kulutusi. Teistest rohkem kipuvad viimase hetke kingitusi ostma kõige kõrgema, enam kui 1100-eurose kuusissetulekuga inimesed ja 16-29-aastased noored.

Aasta lõpus mõeldakse tavapärasest enam ka heategevusele. Tänavu plaanib jõulude ajal annetada 30% Eesti elanikest ning 35 protsenti annetada ei plaani. «Ülejäänud 35 protsenti ei oska oma annetamise plaanide kohta täpsemalt öelda. Siin on põhjus ilmselt selles, et annetamine on sageli spontaanne otsus, mis tekib sobiva võimaluse kerkides ja sageli seda ette ei planeeritagi,» selgitas Maripuu.

Uuringu viis 2016. aasta novembris läbi Turu-uuringute AS. Küsitluses osales 815 Eesti elanikku vanuses 16+.

Tagasi üles