Ilmus raamat Eerik-Niiles Krossist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1. märtsil ilmub Eesti Keele Sihtasutuselt raamat «Üksikud head mehed». Tegu on kogumikuga, kus kunagise Ühendkuningriigi suursaadiku Nigel Haywoodi kõne, mis peeti isiklikult Eerik-Niiles Krossile Iraagi riigi taastamise eest medalit üle andes, kolm Eerik-Niiles Krossi enda kõnet, üks autobiograafiline reportaaž ning katkendeid tema isa, Jaan Krossi raamatutest ja üks Kaur Kenderi novell.
Elu24 uuris, kes on Eerik-Niiles Kross. Mees, kellest me tegelikult väga vähe teame, kuid kelle sõprade arvates oleks temast paljugi põnevat pajatada.
Kas teadsid, et ta on mees, kelle tegevust on usaldanud nii Eesti omariikluse taastajad alates Lennart Merist ja Ernst Jaaksonist, kui ka meie tugevamaid strateegilised partnerid, Suurbritannia ja Ameerika Ühendriigid.
Ehk moodustub neist kildudest pilt, mis annab Sulle ettekujutuse mehest nimega Eerik-Niiles Kross:
Eerik-Niiles, kes Sa oled?
Ajaloolane, diplomaat, luurejuht, vaba mees...
Miks Sinu raamat just nüüd ilmavalgust nägi?
Sõprade arvates oli kogunenud piisavalt materjali selle kohta, mida olen öelnud ja mida teised minu kohta on öelnud. Nad olid arvamusel, et selle pidi avaldama. Päris ausalt öeldes, see raamat on kink minu sõpradelt.
Mõni meeldejäävaim isa-poja vaheline jutt?
Vaata, need tekstid, kus isa pojaga räägib ei pruugi ju olla lemmiktekstid. Isaga oli alati nii, et kui ta midagi rääkis, tuli olla sisemiselt valvel või vähemalt tähelepanelik. Eriti kui oli tõsisem jutt. Aga sageli ka kui oli jutt, mis tundus niisama kohvikõrvane, kuid mille tõsidusest said alles tükk aega hiljem hoopis mingis muus seoses aru.
Too mõni näide.
Ma näiteks mäletan kuidas me seisime Kärdla poes vorstisabas, umbes aastal 1979, ja mingi eesti keelt mitte oskav kõvahääleline tüüp, arvatavsti mõne vene piirivalvuri küllatulnud sugulane, nõudis müüjalt kõva häälega midagi.
Tollal oli venelane Hiiumaal küllalt haruldane asi. Ja müüja ei saanud aru, mida nõutakse. Isa pöördus siis selle räuskaja poole üliviisakas toonis, inglise keeles. See vaatas teda üsna juhmilt ja vastas vene keels. Isa siis kordas oma juttu saksa, prantsuse, rootsi ja irvitavate hiidlaste rõõmuks ka veel eesti keeles. Jutu mõte oli, et kuidas küll meest aidata, et on sattunud umbkeelsena välismaale.
Kui isa aga pärast küsis, mida ma sellest õppisin, siis vastasin, et keeli tuleb osata. Tema ütles: seda muidugi ka, aga seda tead sa niikuinii, mis veel. Ma ei osanud öelda.
Isa ütles: vene keelt tuleb osata. Kui sa neist jagu tahad saada, pead kõigepealt aru saama, mis nad räägivad.
Raamatus on katkendeid isa raamatust «Mesmeri ring». Miks?
Mõnes mõttes on kogu «Mesmeri ring» kirjutatud Eesti Üliõpilaste Seltis vanemalt põlvkonnalt nooremale. Mõtlemiseks, õppimiseks, tegutsemiseks. Isa jaoks oli EÜS demokraatia ja sirgjoonelise asjaajamise kool.
«Mesmeri ring» on lugu isa suurest eeskujust Andres Raskast, kes 1940 aastal korraldas vastupanuaktsioone okupatsioonile. Lõik valimiste kohta, mida raamatus kasutati, on õpetlik nii ajaloo kui tuleviku seisukohalt.
On ka katkeid «Keisri hullust»?
«Kesiri hull» on minu jaoks äärmiselt oluline raamat. See on esimene isa tekst, mille kirjutamise ajal olin piisavalt vana, et selle loomisele otseselt kaasa elada. Isa luges mulle õhtuti päeval valminud lehekülgi ette ja seletas miks ta midagi niimoodi on öelnud või kuidas ühe või teise stseenini jõudnud.
Seal on aimatav, et isa räägib pojaga?
Jutt noore Bocki suhtest võimuga, mis raamatus ära trükitud, on loomulikult väga saranane juttudele, mida ta tollal 9 aastase minuga rääkis.
«Tahtamaa»?
«Tahtamaa» lõik on tegelikult täpselt niimoodi juhtunud, nagu seal kirjas. Ma ei oskagi seda rohkem kommenteerida...