Tollal oli venelane Hiiumaal küllalt haruldane asi. Ja müüja ei saanud aru, mida nõutakse. Isa pöördus siis selle räuskaja poole üliviisakas toonis, inglise keeles. See vaatas teda üsna juhmilt ja vastas vene keels. Isa siis kordas oma juttu saksa, prantsuse, rootsi ja irvitavate hiidlaste rõõmuks ka veel eesti keeles. Jutu mõte oli, et kuidas küll meest aidata, et on sattunud umbkeelsena välismaale.
Kui isa aga pärast küsis, mida ma sellest õppisin, siis vastasin, et keeli tuleb osata. Tema ütles: seda muidugi ka, aga seda tead sa niikuinii, mis veel. Ma ei osanud öelda.
Isa ütles: vene keelt tuleb osata. Kui sa neist jagu tahad saada, pead kõigepealt aru saama, mis nad räägivad.
Raamatus on katkendeid isa raamatust «Mesmeri ring». Miks?
Mõnes mõttes on kogu «Mesmeri ring» kirjutatud Eesti Üliõpilaste Seltis vanemalt põlvkonnalt nooremale. Mõtlemiseks, õppimiseks, tegutsemiseks. Isa jaoks oli EÜS demokraatia ja sirgjoonelise asjaajamise kool.
«Mesmeri ring» on lugu isa suurest eeskujust Andres Raskast, kes 1940 aastal korraldas vastupanuaktsioone okupatsioonile. Lõik valimiste kohta, mida raamatus kasutati, on õpetlik nii ajaloo kui tuleviku seisukohalt.
On ka katkeid «Keisri hullust»?
«Kesiri hull» on minu jaoks äärmiselt oluline raamat. See on esimene isa tekst, mille kirjutamise ajal olin piisavalt vana, et selle loomisele otseselt kaasa elada. Isa luges mulle õhtuti päeval valminud lehekülgi ette ja seletas miks ta midagi niimoodi on öelnud või kuidas ühe või teise stseenini jõudnud.
Seal on aimatav, et isa räägib pojaga?
Jutt noore Bocki suhtest võimuga, mis raamatus ära trükitud, on loomulikult väga saranane juttudele, mida ta tollal 9 aastase minuga rääkis.
«Tahtamaa» lõik on tegelikult täpselt niimoodi juhtunud, nagu seal kirjas. Ma ei oskagi seda rohkem kommenteerida...