/nginx/o/2016/12/19/6188471t1he4b4.jpg)
Väidetavalt on Prantsusmaa pealinnas Pariisis rotte rohkem kui elanikke, eriti suur probleem olevat nende närilistega ühes vanemas ja nooblimas Marais’ linnaosas, kus rotikoloonia on väga suur.
Pariisis on rotte rohkem kui elanikke? (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohalike arvates on need närilised on läinud väga julgeks, sibades isegi päise päeva ajal kõnniteedel ja otsides toitu prügikastidest, edastab The Guardian.
Pariislased on elanud koos rottidega alates linna asutamisest, kuid viimasel ajal olevat neid varasemast märgatavalt rohkem.
/nginx/o/2016/12/19/6188471t1he4b4.jpg)
Kloaagis elavad rotid on hakanud aina enam tundma huvi söögikohtade, mis asuvad kesklinnas, kuid ka äärelinnas, prügikastide sisu vastu, sest neis on palju hõrgutavat.
Pariisi linnavalitsuse andmetel elab linnas 2,3 miljonit elanikku, kuid seal on üle nelja miljoni roti ehk ligi kaks rotti iga elaniku kohta.
/nginx/o/2016/12/19/6188473t1h0e6e.jpg)
Pariisi keskkonnaameti juhi George Salines'i teatel üritavad nad Pariisi rotikolooniat kontrolli all hoida ja hävitada, kuid seda tuleb teha Euroopa Liidu uute regulatsioonide piires. Vastavalt nendele ei tohi rotte tappa mürgitatud teravilja abil, vaid ettenähtud mürgitablettide abil.
Novembris suleti Pariisi üheksa parki, kuna seal viidi läbi rottide hävitamine. Võimud selgitasid, et kui parkides ei ole enam toidujäänuseid jätvaid inimesi, siis hakkavad rotid sööma ka mürki.
/nginx/o/2016/12/19/6188477t1hc82a.jpg)
Asjatundjate hinnangul võivad rotid saada kahe aastaga kuni 936 järglast.
On ka neid, kelle arvates ei ole Pariisis rottide arv plahvatuslikult kasvanud, vaid meedia pöörab sellele rohkem tähelepanu ja võimendab seda.
«Meedia tähelepanu tõttu hakati rohkem rottidest rääkima ja neid probleemiks pidama. Uskuge või mitte, aga parkides piknikku pidavad parislased ja turistid toidavad neid ja selle tõttu tuli meil parke puhastada ja rotte tappa,» selgitasid Pariisi võimud.
Sõltumatu rotieksperdi Pierre Falgayraci teatel uuris ta Pariisi rotiolukorda, kuid tema arvates ei ole see hullem kui paar aastat tagasi.
«Suurtes miljonilinnades nagu seda on Pariis, on rotiprobleem tavaline, sest linna all on suur kloaak. Linnas ei ole kindlasti rohkem rotte kui on elanike, kaldun arvama, et pigem vähem. Minu andmetel on Pariisi iga elaniku kohta 1,75 rotti. Probleemid tekivad kui iga elaniku kohta on kaks ja rohkem rotti,» selgitas Falgayrac.
Ta lisas, et rotid vajavad elus olemiseks kolme asja: vett, toitu ja kohta, kuhu ehitada pesa.
/nginx/o/2016/12/19/6188475t1h26aa.jpg)
«Rotte ei sa pidada linna vallutajateks, sest nad elavad tavaliselt väikesel alal ja veedavad oma elust 75 protsenti seal. Inimesed on alati rotte kartnud ja selle tõttu pidanud nende arvu suuremaks kui see tegelikult on. Rotid ei ole agressiivsed, pigem vaiksedm rahulikud ja kindlasti inimesi kartvad. Kui linnas on iga elaniku kohta alla ühe roti, siis tekib tunne, et neid ei olegi olemas,» lausus prantslasest rotiekspert.
/nginx/o/2016/12/19/6188481t1h491e.jpg)
On ka neid pariislasi, kes peavad rottide tapmist genotsiidiks ja selle tõttu käivitasid nad rottide tapmise vastase kampaania. Linnavalitsuse kohta teatati, et sealsed amenikud kannatavad rotifoobia all.
Aktivistid soovitasid rotte hävitavatel Pariisi ametnikel vaadata animafilmi «Ratatouille», mis räägib kokaoskustega rotist.