Uuring: naisepeksja suhtes tuntakse viha, kassipeksja suhtes põlgust

Foto: Panther Media/Scanpix

USA New Yorgi Brooklyni kolledži ja Briti Kenti ülikooli ühine psühholoogiline uuring näitas, et inimesed peavad truudusetu kallima kassipeksjat moraalitumaks meheks kui seda on mees, kes peksab oma kallimat.

Uurijate sõnul ollaks mingitel tingimustel ka teistsugusel seisukohal, et naisepeksimine on kassi peksmisest hullem, edastab The Independent.

Selle vastuolu põhjuseks on asjaolu, et need kaks erinevat peksmist tekitavad inimestes erinevaid reaktsioone.

Uuringu kohaselt tunneb enamik inimesi teo toime panija suhtes viha, kui tegemist on koduvägivallaga, kui aga ohvriks on koduloom, tuntakse pigem tegija suhtes põlgust.

«Tegime katse, milles katsealused lugesid lugu naisepeksjast Johnist, kes sai teada, et ta tüdruksõber on nende kaheksa kooseluaasta jooksul maganud teise mehega. Mees vihastas kallima peale ja peksis ta läbi. Tegime veel ühe katse, milles grupp katsealuseid luges lugu Robertist, kes samuti saab teada naise truudusetusest, kuid ta ei ründa viha väljaelamiseks kallimat, vaid kallima kassi,» selgitasid katse teinud teadlased Hanah Chapman ja Roger Giner-Sorolla.

87 katses osalenud isikult küsiti, et kumb meestest on moraalitum. Arvesse tuli võtta nende võimalikke sadistlikke ja julmi iseloomujooni ja kalduvusi.

Ilmnes, et kui madala moraaliga mees peksis kassi, siis oli see vähem moraalitu tegu kui naise peksmine. Samas kui peksjal oli kõrge moraal, siis nähti kassi peksmist halvema teona kui naise peksmist.

Uuringus osalenud olid vihased mõlema peksja, nii Johni kui Roberti peale, kuid Johni kui naisepeksja vastu tunti viha, samas Roberti kui kassipeksja vastu põlgust.

Sotsiaalteadlase Giner-Sorolla sõnul tekkisid katsealustel kahe erineva juhtumi puhul erinevad reaktsioonid.

«Kui tunti põlgust, siis üritati julmusest eemalduda ja sellega mitte tegeleda. Kuid viha on keerulisem emotsioon, see sunnib kas ründama või kaitseasendit võtma, võimalik, et mitte füüsiliselt, pigem verbaalselt,» selgitas teadlane.

Giner-Sorolla lisas, et vihane saab olla ka kellegi peale, keda armastatakse, sest viha võib mööduda kiiresti, kuid armastatut ei saa põlata, sest see on pikaajaline emotsioon.

«Põlguse puhul eemaldutakse isikust täielikult, sest sellega saadetakse sõnum, et see inimene ei meeldi sellisena, nagu ta on,» lausus teadlane.

Giner-Sorolla lisas, et igas inimeses on teatud annus vägivaldsust, kuid kui seda hakatakse kellegi peal välja elama ja kedagi kahjustama, siis on see ohtlik.