/nginx/o/2020/02/06/12918955t1h9b97.png)
/nginx/o/2016/12/19/6187567t1hfee0.jpg)
"Myanmarist läbi Põhja-Tai Laose poole liikudes ja mõnda aega juba Laoses viibides kinnistub tagantjärele aina enam mulje, et Birma inimesed on ikka eriti soojad ja sõbralikud," vahendab räppar Pok oma rännakuid Tripihipide blogis.
Eestlastest seljakotirändurite uued seiklused Laoses: kaksikuid tapvad akhad, pulmapidu ja oopium
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
"Põhja-Tais ja eriti Laoses olen tunduvalt rohkem näinud mossis inimesi, kes vihaselt otsa passivaid mitte millegi pärast," kirjutab Pok, et naeratust Lao inimeste nägudelt välja pigistada pole üldjuhul nii kerge kui birmalastelt, aga miski pole võimatu. "Õnneks on meie siinsed kogemused olnud laias laastus suurepärased nagu kõikjal, aga mulje paraku selline, et Lao inimesed on ühed ebameeldivamad."
"Autentsusel Põhja-Laoses on ka oma põhjus – piirilt sõitsime kohaliku avatud akende ja peatselt otsad andva bussiga Udomxaysse pea üheksa tundi. Veetsime seal öö ja varahommikul taaskord samasuguse bussiga umbes sama kaua Phongsalisse."
Lõviosa inimesi aga ei viitsi nii piinarikast teekonda ette võtta: "Kuna sirget teed kordagi üle 40 meetri ei jätkunud, on oksendamised bussis kõikudes väga tavalised. Ka meie pinginaabrid ropsendasid kaks päeva jutti. Teed on tunduvalt kehvemad kui maanteed läbi Põhja-Tai mägede, kus teekate on enamjaolt uus ja sõiduradu kahest neljani. Põhja-Laoses peavad kõik rollerid, veoautod ja bussid mahtuma ära auklikele pooleteiserealistele teedele, mis sageli maalihetelt peksa saanud ja konstantset küürimist vajavad. Valgustus puudub ka küladest läbi sõites ja põngerjad, kes "maanteel" mängides oma lapsepõlve mööda saadavad, riskivad iga õhtu enda eluga."
/nginx/o/2016/12/19/6187609t1h5c59.jpg)
Akha küla, kaksikute tapmine ja oopium
"Eriti rasedad, aga tegelikult kõik sealsed Akhad söövad kive, et saada mineraale. Iga kivimürakat nad siiski ei näri ja meie giidi sõnutsi on mõni konkreetselt välja kaevatud kivi lausa pehme ja maitsev. Koera söömine on elementaarne, kuid mõned korrad aastas esinev ettevõtmine. Koeraliha söömine pidavat talvel sooja andma. Kõige võikam uskumus on neil aga see, et kaksikud on kurjast. Ammugi kolmikud jne ning nii identsed kui erinevast soost," kirjutab seljakotirändur Pok, et kaksikutest imikute tapmist tuleb seal endiselt vahel harva ette.
Suuresti giidi vastuseisu tõttu ei õnnestunud ränduritel kuskilt oopiumit saada, mida küsiti järjekindlalt paari päeva jooksul vähemalt 50 korda: "Teadsime, et mõndades Akha külades on see täiesti võimalik ja enne matkamist pulmapidustuste ööl tassisime ühe üle joonud ja tõmmanud kahvanäo hotellituppa. Kollanokk. Leidsime oma vankumatule huvile lahenduse lõuna poole liikudes…"
Loe pikemalt akhade spirituaalmaailmast ja kontvõõrana pulmaskäigust Tripihipide põnevast blogist SIIN.