/nginx/o/2016/12/18/6186699t1h3d1e.jpg)
Tänases ETV disainisaates "Kapist välja" tutvustati eestlaste tegemisi piiri taga. Üks, kes kanda kinnitanud Eestist kaugel eemal, on moelooja Xenia Joost. Tema elab ja tegutseb hetkel Vietnamis ning möödunud kevadel tegi ta üllatava lükke, kutsudes kaheksa Eesti Kunstiakadeemia moetudengit enda juurde praktikale.
/nginx/o/2016/01/27/4909109t1hc171.jpg)
"Ma kujutan ette, et see võis neile olla šokeeriv. Lisaks sellele, et nad toodi täiesti teise keskkonda, mis on Aasia, on nad ju inimesed, kes ei ole võib-olla varem üksinda elanud," rääkis Xenia Joost praktikale saabunud tudengitest.
"Nad pidid üksi hakkama saama täiesti teises kultuuris. Mitte ainult teises riigis, aga ka teises kultuuriruumis ja nad pidid kohe ka töötama hakkama. Ma arvan, et nende jaoks oli see väga-väga suur šokk ja emotsionaalselt raske, aga ma arvan, et nad said väga hästi hakkama."
"Ma pole kunagi kodust nii pikalt ära olnud, vahepeal seal teise kuu algul oli hästi keeruline, just emotsionaalselt. See oli täpselt see, et tekkis Eesti igatsus, vanemate, sõprade, kõige järele. See keskkond oli ikkagi täiesti teine," kommenteeris Eesti Kunstiakadeemia 2. kursuse tudeng Kristiina Jeromans, kes koos kaasüliõpilastega elas ja töötas Vietnami linnas Hoi Anis kokku kaks kuud.
Xenia Joost on 90 miljoni elanikuga Vietnamis tegutsenud tänaseks kaks ja pool aastat. Ta töötab peadisainerina kahes sealses ettevõttes – OCHEs ja Yaly Couture'is. Ühe toodang on orienteeritud Aasia turule, teine läände.
/nginx/o/2013/05/27/1785358t1h9207.jpg)
"Kui ma sattusin Vietnami, siis esimene mõte oli minu jaoks see, et siin on väga palju tööstuseid. Need tööstused on pika ajalooga ja nad on väga professionaalsed. Nike'i tööstus näiteks on Vietnamis, Zara, Gap ja Calvin Klein toodavad Vietnamis. Samas pole mitte kellegi kreatiivne pool siin - peakorterid asuvad jätkuvalt läänemaailmas. Vaadates aga, mis toimub Eestis, siis meil on just väga palju andekaid ja professionaalseid disainereid ja kunstnikke, aga meil ei ole neile tööstusi taha panna. Need inimesed lihtsalt ongi üksinda nurgas. Vietnamis on sul tööstus, sul on raha, sul on klientuur, aga sul ei ole disainereid, sul ei ole loomeinimesi. Nii ma nägingi, kui palju on Eesti loomeinimeste ja Vietnami tööstuse vahel tegelikult koostöövõimalusi," põhjendas Xenia, kuidas tekkis mõte kutsuda Eesti moetudengid enda juurde praktikat tegema.
"Kokkuvõttes võib öelda, et meil läks hästi. Võib öelda, et isegi väga hästi. Oli muidugi hästi raske, aga samas ka tohutu kogemus. Seda nii tööalaselt kui ka iseendale," sõnas Kristiina Jeromans. "See praktika tekitas kindlasti seda tunnet, et peaks veel väljapoole minema. Kogu see kogemus ja teised inimesed ja suhted - see annab nii palju julgust juurde ja üleüldse tegemistahet," võttis kogemuse kokku samuti Vietnamis praktikal käinud Cärol Ott.
/nginx/o/2020/02/06/12918955t1h9b97.png)