Video: Amazonases on oma «Stonehenge»

Foto: Wikipedia.org

Brasiilias Amazonases Amapa osariigis Calçoene’is asub oma «Stonehenge», mis on umbes 1000 aasta vanune megaliitehitis.

Nii nagu Briti saarte kuulsat Stonehenge’i, nii võidi ka Amazonase oma kasutada palvetamis- ja matmiskohana ning astronoomiliste vaatluste tegemiseks, edastab Daily Mail.  

Arheoloogide sõnul näitas uurimine, et selle rajanud hõimu kultuur oli arenenud, need inimesed tundsid astronoomiat, sest nende loodud ehitises sai teha astronoomilisi vaatlusi ajastul, mil ei olnud veel observatooriume ega teleskoope.  

Amazonase «Stonehenge’is» on 127 ebaregulaarse kujuga graniitplokki, mis on paigutatud ringikujuliselt ja millest igaüks on umbes nelja meetri kõrgune.

Uurimine näitas, et kivide paigutamisel oli võetud arvesse talvist pööripäeva ja seda, kui kõrgel on siis päike. Ühel kivil kaob vari täielikult kui päike otse selle kohal tundub paistvat.

Selle paiga niiöelda avastas 19. sajandil Šveitsi-Brasiilia loodusuurija Emil Göldi, kuid «esmaavastajaks» peab end ka brasiillane Lailson Camelo da Silva, kes enda sõnul sattus 1960. aastatel metssigu küttides ehitise juurde. Da Silva kasvatas 1990. aastatel selle lähedal puid.

20. sajandi alguses arvasid arheoloogid, et Amazonase džunglis elavad hõimud olid enne eurooplaste saabumist metslased ja neil puudus arenenud kultuur.

Kui Briti saarte Stonehenge ehitati 3000 – 2000 eKr, siis Amazonase oma umbes 1000 aastat tagasi ehk 500 aastat enne Euroopa kolonistide saabumist.

Brasiilia arheoloogi Mariana Cabrali sõnul on Amazonase «Stonehenge» rajatud arenenud kultuuri esindajate poolt. Ta on koos oma abikaasa, arheoloog João Saldanhaga uurinud paika üle kümne aasta.

Uuring näitas, et Brasiilia megaliitehitise ehituskivid pärinevad lähedalt, samas Briti saarte Stonehenge’i kivid tuli kohale vedada kümnete kilomeetrite tagant.

Uurijate sõnul kasutati Amazonase ehitist mitmel eesmärgil, kaasa arvatud jahimeestele õige suuna näitamiseks.