Ettevõtja Viktor Siilats esitles Rahva Raamatus oma reisiraamatut «Paadiga Euroopasse» täiendatud versiooni
16. detsember 2016, 15:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viktor Siilats on koondanud raamatusse «Paadiga Euroopasse» oma rohkem kui kahekümne aasta jooksul toimunud merereisidest sündinud lood, mis viivad lugeja meritsi erinevatesse Euroopa riikidesse, aga ka kaugemale. Raamatu täiendatud trükk on saanud juurde viis uut reisilugu, esmakordselt viiakse lugeja paadiga Saksamaale ja Küprosele. Varasem tiraaz 1500 eksemplari on praeguseks läbi müüdud.
Raamat sisaldab reisikirjeldusi, meretarkusi, aga ka humoorikaid seiku kohtumistest erinevate inimtüüpidega ja kultuuridega. Autor on teravmeelselt tabanud inimloomuse keerdkäike ja neid mõnuga kirjeldanud. President Lennart Meri 1995.aastal toimunud 28-jalase Nimbuse merekaatri ostu lugu «Kuidas ma Lennartile paati müüsin» on kogumiku üks värvikamaid jutte.
Aastast 1995. meresõiduga tegelenud Viktor Siilats on öelnud oma hobi kohta: „Meresõit ei ole lihtsalt ühe vahemaa läbimine või inimeste ja kaupade transport. See on seiklus, pingutus, tiimitöö, väljakutse ja vabaduse tunnetus.” Siilats kiidab neid haruldasi hetki ja usalduslikke jutuajamisi, mis oma sõprade, äripartnerite või lähedastega merel või siis väikesadamates tekivad.
Neljal korral pika teekonna Vahemerele nii jõgesid, järvesid, kanaleid mööda kui ka avamere ja ookeani kaudu oma väikelaevaga ette võtnud Siilats teab, et see, kes kord õppinud Eesti oludes merd sõitma ei jää jänni ei Vahemerel, Atlandi ookeanil ega Bahama saartel. Eesti lipp väikelaeva ahtris tagab aga Euroopas nii sõbraliku uudishimu kui igakülgse toetuse.
Viktor Siilatsi sulest on varem ilmunud raamatud «Valge Laev» (2014) ja «Haapsalu Rahvavabariik» (2015).
Raamat «Valge Laev» põhineb Siilatsi samanimelisel, 2011.aastal lavalaudadele toodud muusikalil. Nii raamat kui muusikal «Valge Laev» kirjeldavad rännet ja Valge Laeva ootust ning jõuavad sellega otsekui tänapäeva välja, nähes ette kaasaegset põgenikekriisi. Mis saaks siis kui Valge Laev tõepoolest saabuks?
Kuidas teda siis tänapäeva Eestis vastu võetaks? Lisaks Laulvale Revolutsioonile on raamat ja muusikal inspiratsiooni saanud ka Eduard Vilde romaanist «Prohvet Maltsvet», kus Maltsveti pooldajad ootasid Lasnamäel Valget Laeva, mis pidi nad tõotatud maale viima.
Valge Laev on poolteist sajandit olnud Eesti vabaduse sümbol, teos tõstatab aga küsimuse, kas siis, kui pole enam Vene impeeriumi ega sakste orjust, ongi käes see Eesti, mida oleme oodanud? Kas laeva lastiks on kauaoodatud õnn või midagi hoopis muud?
Vaata pilte!