Video: NASA leidis kosmosemissioonide jaoks «veevõtukoha»

Kääbusplaneedi Ceres pind Foto: NASA/REUTERS/Scanpix

USA kosmoseagentuuri NASA teatel leidsid nad tuleviku kosmosemissioonide jaoks «veevõtukoha», sest kääbusplaneedi Cerese õhukese pinnasekihi all leidub võrdlemisi palju jäätunud vett.

Jupiteri ja Marsi vahelisel asteroididevöös asuvast kääbusplaneedist võib tulevikus saada sellest vööndist kaugemale suunduvate missioonide jaoks vahepeatuspaik, kus saab veevarusid täiendada, teatab Reuters.

NASA kunstniku arvutijoonistus kääbusplaneet Ceresest ja sond Dawnist / Reuters/AFP/AP/SCANPIX Foto: Reuters/AFP/AP/ScanPix

«Jäätunud vett ei ole ainult mõnes kraatris, vaid seda leidub kogu planeedi pinnases. Jäätunud vesi on pinnasele kõige lähemal just kõrgematel laiuskraadidel,» teatas kosmoseteadlane Thomas Prettyman.

NASA uurimissond Dawn on uurinud Cerest alates möödunud aasta märtsist ning teadlaste sõnul on nad saanud sondilt uurimisandmeid, mis lubavad oletada, et meie päikesesüsteemi algusaegadel oli sellel väikeplaneedil palju vett.

Dawn projekti juhi Carol Raymondi teatel viitab Cerese jääleid, et sellel kosmilisel kehal olid kunagi eeldused elu tekkeks.

Raymond on arvamusel, et selle kääbusplaneedi pinnases on mõnevõrra ka vedelat soolast vett. Ta oletab, et  1- 2 miljardit aastat tagasi sulas Ceresel kosmilise kiirguse tõttu jää ja võis tekkida meri.

Teadlaste sõnul näitab Ceresel olev, et ka teistel kääbusplaneetidel võib olla pinnase kas jääd või vett.

Kääbusplaneet Ceres on asteroididevöö suurim objekt, selle läbimõõt on ligi 1000 kilomeetrit. Võrdkuseks: Kuu läbimõõt on umbes 3500 kilomeetrit.

1801. aastal avastatud Cerest on varem peetud nii asteroidiks kui kääbusplaneediks, kuid rahvusvaheline astronoomiaühing kinnitas Cerese, mis on suurim Marsi ja Jupiteri vahel olevas asteroididevöös asuv taevakeha, 2008. aastal kääbusplaneediks.

Ceres, mis koosneb kivist tuumast ja jääst vahevööst, on asteroididevöö ainus keha, mis on oma raskuse tõttu ümmarguseks muutunud.