Video: astronoom Tycho Brache juuksed olid sõna otseses mõttes kuldsed

Tycho Brache

FOTO: Wikipedia.org

Vaikus on kuldne, kuid uue uuringu järgi oli kuldne ka Taani 16. sajandi astronoom Tycho Brache.

Brache, kes sündis 1546 ja suri 1601, oli andekas ja oma ajast ees astronoom, kelle tööks ja kireks oli taevaavaruse vaatlemine, edastab foxnews.com.

Lõuna-Taani ülikooli teadlased ekshumeerisid Brache surnukeha 2010. aastal ning mitme aasta jooksul tehtud uurimine näitas, et ta juustes sisaldub palju kulda.

Uurijate sõnul on Brache juuestes, sõltuvalt juuste piirkonnast, 20 – 100 korda rohkem kulda kui tänapäeval inimjuustes leidub.

Teadlased analüüsisid lisaks astronoomi juuksekarvadele ka habemekarvu ja kulmukarvu. Samuti leiti palju kulda kuulsa mehe luudes.

«Leidsime Brache juustes palju kulda, see viitab, et kuskil tema lähedal oli kogu aeg kulda. Igatahes jäi see kuld tema kehasse ja juustesse. Oletada võib, et kuld võis organismi sattuda kullast taldrikutest, mida ta kasutas söömisel  või siis ta jõi veini, millesse oli pandud kullateri. Samuti võis ta ravida end ravimitega, mis sisaldasid kulda või ta tegeles alkeemiaga, üritades kulda valmistada,» arvas Brache keha uuringut juhtinud teadlane Kaare Lund Rasmussen.

Lisaks kullale sisaldab Brache keha ka hõbedat, arseeni ja rauda, kuid mitte sellises koguses, et oleks mürgituse tekitanud.

Kohe pärast Brache surma hakkasid liikuma jutud, et ta suri elavhõbedamürgitusse, kuid nüüdne uuring lükkas selle ümber.

Juusteuuring paljastas veel selle, et Brache kehas hakkas kulla ja ka teiste elementide kogus umbes kaks kuud enne ta surma vähenema.

Oletatakse, et astronoom oli väga haige, ta ei söönud enam nii nagu varem. Samuti ei saanud ta töötada laboratooriumis, kus võis kulda olla.

Rasmusseni sõnul ei ole sajandeid hiljem täpselt teada, mille tõttu Brache suri. Ühe teooria järgi tekkis tal põiepõletik, mis temalt elu võttis.

Brache oli tuntud ka selle poolest, et ta nina sai duellis vigastada, osa sellest puudus ja ta kandis metallist ninaproteesi.

Tagasi üles