Einsteini erirelatiivsusteooria selgitab, kuidas jõuluvana suudab kõik kingid laiali kanda

FOTO: © Kacper Pempel / Reuters/REUTERS/Scanpix

Paljusid lapsi painab küsimus, et kuidas üsna kogukas jõuluvana mahub kortsnast sisse ja kuidas ta ühe ööga jõuab viia kingitused 700 miljonile lapsele.

Einsteini erirelatiivsusteooriat arvesse võttes liigub jõuluvana koos põhjapõdrarakendi ja saaniga nii kiiresti, et et nad muutuvad väiksemaks ning just see võimaldab jõulvanal suure kingikotiga mahtuda ka kõige kitsamast korstnast sisse, edastab The Telegraph.

Briti Exeteri ülikooli füüsik Katy Sheen leidis vastuse lapsi painavale küsimusele, et miks jõuluvana peaaegu üldse näha ei ole, hoolimata sellest, et paljud lapsed on jõululaupäeval kaua üleval.

Füüsik arvutas, et kui jõuluvana kihutab oma saaniga kümme miljonit kilomeetrit tunnis, siis suudab ta viia jõulukingid kõikidele maailma lastele 31 tunniga. Selles arvutuses on arvesse võetud ka ajavööndeid.

Sellisel kiirusel liikumisel muudab ta värvi, muutub väiksemaks ja lõpuks on temast alles vaid jälg. Jõuluvana värvimuutuse taga on Doppleri efekt, kuna ta liigub sellisel kiirusel, et valguslained põrkuvad temast ja lähevad katki.

Doppleri efektiga, mis on lainepikkuse muutus, saab selgitada, miks lapsed ei kuule jõuluvana saabumist. Kui jõuluvana jõuab kohale, siis ta saani kuljused ja tavapärane hõige «ho, ho, ho» muutub väga kõrgeks ja siis kaob täielikult sellelt helisageduselt, mida inimkõrv on võimeline kuulma.

Kuid kui lapsed kuulevad jõuluõhtul kummalist heli, siis selle tekitab jõuluvana põhjapõder, kes liigub helikiirusest kiiremini ehk tekitab ülehelipaugu.

«Jõuluvana peab viima kingitused umbes 700 miljonile lapsele, tal kulub selleks 31 tundi ning ta peab liikuma umbes kümme miljonit kilomeetrit tunnis,» selgitas füüsik Sheen.

Teadlane lisas, et kui nii kiiresti liikuda, siis hakkavad juhtuma kummalised asjad, näiteks aeg kulgeb aeglasemalt ja jõuluvana muutub väiksemaks.

Sheeni sõnul kulub jõuluvanal väga kiiresti liikudes palju energiat, kuid kust ta energiat saab, on tõeline mõistatus.

Saksa füüsikateoreetik Albert Einstein avaldas oma erirelatiivsusteooria 1905. aastal. Selle kohaselt on aeg ja ruum suhtelised, sest kestus ja vahemaa võivad olla eri vaatlejate jaoks erinevad.

Tagasi üles