Saksamaal valitses alates 1930. aastate keskpaigast kuni 1945. aastani diktaator Adolf Hitler, kellega on seotud palju julmust, kuid ka saladusi.
Tragöödia, mis oleks võinud Hitleri võimulesaamist takistada
Ajaloolaste hinnangul oleks üks tragöödia võinud takistada Hitleril võimule saamist, hävitada ta poliitilise karjääri ja muuta ajalugu, edastab Expressen.
Adolf Hitleri õetütar Geli Raubal tegi väidetavalt enesetapu, mille põhjused ei ole seni selged. Geli oli Hitleri poolõe Angela Raubali tütar, nii diktaatori kui Angela isa oli Alois Hitler.
Adolf sündis Aloisi ja ta kolmanda naise Klara neljanda lapsena.
Angela raubali ja ta mehe Leo Raubali tütar Geli sündis 1908. aastal, ta sai oma ema järgi ristinimeks samuti Angela, kuid teda hakati koduses ringis kutsuma Geliks. Tüdruk oli 1925. aastal 14-aastane kui ta kohtus esmakordselt Münchenis Adolf Hitleriga, kes oli temast 19 aastat vanem.
Hitleril oli selleks ajaks seljataga Esimese maailmasõja kogemus, poliitikaga tegelema hakkamine, natsionaalsotsialistliku parteiga liitumine, riigipöördekatse ja sellele järgnenud vangistus.
Hitler tutvustas oma õetütrele Gelile Münchenit, nad käisid koos teatris, kinos ja restoranis.
Hitler teadis, et Gelile meeldib ooper ja ta innustas teda ooperilauljaks saama, öeldes et kunagi võib ta olla primadonna mõnes Richard Wagneri ooperis.
Saksa kõmumeediale jäis silma, et natsionaalsotsialistliku partei juhil on noor kaaslanna, hakati spekuleerima, et kes see on ja miks ta kogu aeg Hitleriga koos on.
1929. aastal ostis Hitler endale Münchenis uue korteri, mis asus ooperimaja juures ja Geli asus seal tööle majapidajannana. Juba siis läksid liikvele jutud, et Hitleril ja noorel naisel on suhe, kuid see ei leidnud lõplikku kinnitust.
Väidetavalt vallandas Hitler oma autojuhi Emil Maurice’i, kuna kahtlustas, et mehel tekkis Geliga suhe.
1930. aastate alguses ei olnud natsid Saksamaal veel võimul, kuid Hitler unistas võimule pääsemisest. Hitlerit ja perekonda tabas tragöödia, kui 18. septembril 1931 leiti Geli Hitleri korterist surnuna. Meedia teatas siis, et naine lasi end Hitleri püstolist maha.
Natsidesse ktriitiliselt suhtuv väljaanne Münchener Post pealkirjastas uudise «Kummaline juhtum: Hitleri õetütar tegi enesetapu». Väljaande andmetel oli Hitleri ja Geli vahel 17. septembril vaidlus, kuna Geli tahtis kolida Austriasse Viinis, kus elas ta kallim, kuid Hitler ei lubanud.
Pärast sõnavahetust oli vihane Hitler korteris lahkunud ja naise nutma jätnud.
Saksa väljaanded kirjutasid 1931. aastal, et Hitler lõi naist mitu korda, sest Gelil oli ninaluumurd, verevalumid ja marrastused.
Politsei leidis Geli kirja, msi oli pooleli jäänud ja selles oli: «Kui tulen Viini, loodan et üsna varsti, siis läheme koos Semmeringi.......». Semmering on Austria tuntud mäesuusaala.
Hitleril oli Geli surmaajaks alibi, ta oli oma partei valimiskampaanial Münchenist põhja jäävas piirkonnas ning seda kinnitas ka Hitleri autojuht Heinrich Hoffmann.
Kui Hitler sai kuulda Geli surmast, sõitis ta kiiresti Münchenisse. Väidetavalt ületas autojuht kiirust, liikluspolitsei pidas masina kinni ja tegi trahvi, kuid just trahvikviitung oli tõend, mis näitas, et Hitler oli naise surma ajal Münchenist eemal.
Münchenis hakkasid liikuma jutud, et Hitler võis olla Geli surma taga. Parteijuht sai närvivapustuse ja tal tekkisid psüühilised häired, mille tõttu ta võttis puhkuse ja sõitis Baierisse Tegernseesse, kus ta üüris suvila, et rahuneda.
Parteikaaslased üritasid Hitleri mainet kahtlustest puhastada ja kriisiga toime tulla, kuid see oli keeruline, kuna skandaal ei tahtnud vaibuda.
Hitler saatis puhkusel olles Münchener Postile kirja, milles teatas, et tal ei ole midagi tegemist Geli surmaga, neil ei olnud tüli ja ta ei keelanud naisel Viini reisimast.
Natsipartei funtsionärid nõudsid Geli surma kiiret uurimist ja juhtumi lõpetamist. Ametliku raporti kohaselt tabas noort naist rambipalavik, kuna ta tahtis minna prooviesinemisele, et õppida ooperilauljaks. Ta närvid ei pidanud vastu ja ta lasi end maha.
Reporter Fritz Gerlichile pakkus Geli juhtum veel mitu aastat huvi, tal oli 1933. aastaks koos raamatujagu materjali mida ta oli valmis Der Grade Weg lehes avaldama.
Natsid said sellest teada ja nende poolmilitaarse organisatsiooni Sturmabteilung esindajad tegid 9. novembril 1933 väljande toimetusse rünnaku, nad konfiskeerisid Gerlichi kirjutatu ja hävitasid selle. Gerlich peksti julmalt läbi, ta arreteeriti, saadeti vanglasse ja hiljem Daschau koonduslaagrisse. Reporter kaotas elu 1934. aastal niinimetatud Pikkade nugade ööl, mil Hitler lasi kõrvaldada mitmed poliitilised vastased.
Gerlichi uuring jõudis saksa ajakirjanike kaudu Šveitsi, kuid ei saadud tõendada, et Hitler võis olla õetütre surma taga.
Kui Saksamaal oleks tõendatud, et Gelin tegi Hitleri tõttu enesetapu, siis oleks see võinud hävitada Hitleri poliitilise karjääri, takistanud natside võimulesaamist ja muutnud ajalugu.
Hitleri pikaajaline kallim oli Eva Braun, kellega ta enne oma surma 1945. aasta kevadel Berliini punkris abiellus. Nõukogude Liidu Punaarmee oli jõudnud Berliini ja Saksamaa oli kaotanud Teise maailmasõja.
Hitleri seksuaalsusest ja psüühilistest häiretest on palju kirjutatud, osade kirjutiste kohaselt oli Hitler homo ja tal oli masohistlikke kalduvusi, kuid samas ei ole suudetud neid tõendada. Sama käib ka Hitleri ja Geli väidetava suhte kohta.