Võromaa miis Silver on selline mees, kelle naine peab vist ära võtma. «Mehed on mugavamad, sõnadega ei pilla,» arvab Silver ise, kes oma tagasihoidlikkusele vaatamata osaleb saates «Maamees otsib naist».
Maamees Silver on tõeline Võromaa miis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Silveri kodu Võrumaal Karula vallas Kaikal on looduse poolest imeilus koht.
«Minke sööge aiah klaarõ niikavva ku Silver tulõ,» võtab võõrad tulijad sõbralikult vastu Silveri ema.
Kodus on ka Silveri vend Viktor, kes kuni peremehe saabumiseni juttu ajab. Ja jutuajamine käib võru keeles.
Lugejate huvides kirjutame siiski eesti keeles, ehk mõni lause sekka võro keelen, sest mõnda asja ei saagi kirjakeeles öelda. Või vähemalt ei kõla see nii, nagu õige oleks.
Huvitav kokkusattumus on see, et üks Silveri naisekandidaat saates on samuti Võrumaalt pärit ning kõneleb heameelega kohalikku keelt.
Isegi võibolla pulma saab
30-aastane Silver kinnitab, et tegelikult on tal elus ainult üks suhe olnud, mida võib suhteks nimetada. Ja seegi kooliajal.
Kusjuures praegu on tal kohalik sõbranna olemas. Lisaks sõprus Margotiga, kellega saate kaudu tuttavaks sai.
«Mingil määral oleme sõbrad jah,» poetab Silver sõpruse kohta Margotiga.
«Tema tahe on küll väga suur maale tulla.» Ülle, teine saatenaine, läks Silverile ta enda sõnul vähem korda, kuigi ka Ülle tahaks väga maal elada.
Küsimusele, kas lähema aasta jooksul on võimalik Silveri pulma saada, vastab mees: «Isegi võibolla saab.»
Kes võiks ta naiseks saada, sellest esialgu rohkem me teada ei saa.
Silver on töökas, ei joo ega suitseta. Pea ideaalne mees. «Aga üks asi peab mehel veel olema,» lisab mees ise.
No mis ometi?
«Mees peab romantiline olema, naistele see meeldib,» ütleb Silver.
Kas ta ise on või ei ole romantiline? «Ei ole veel katsetanud,» muheleb ta vastuseks.
Jah, suhete teema Silveriga nii sõnades kui tegudes jääb nagu mingi poolläbipaistva varju taha. Kui aga võtta ette talu ja töö ja loomad, jätkub juttu kauemaks, sest loomad ongi Silverile nii töö kui lõbu.
«Lüpsikari on kõige karmim asi põllumajanduses, aga seni pole veel ära tüüdanud. Kui isu otsa saab, siis lõpetan ära, sest ega keegi ju ei sunni seda tegema.»
Joomise jaoks peab aega olema
Silver on lüpsikarja kasvataja, kelle laudas on koos noorkarjaga 75 sarvekandjat.
Mehe päevaplaan näeb välja järgmine: äratus enne kuut, suvel lehmade kojuajamine, siis lüpsmine, siis jahu ja mineraalid loomadele, siis lüpsimasinate pesemine, kella 10 paiku loomad uuesti karjamaale, seejärel muud tegemised, suvel heina- ja silotegu näiteks, samuti tuleb tegelda paberimajandusega.
«Vahel ikka söön ka,» naerab Silver.
Pärast lõunat nelja ajal tuleb kari uuesti lauta lüpsile ning järgneb kõik see, mis hommikupoolikulgi: sööt, pesemine, kari karjamaale, lauda puhastamine. Üheksa paiku saab Silveri tööpäev läbi.
«Põhiliselt vaatan telekat, sest see ei vaja süvenemist. Kui telekat vahepeal polnud, lugesin raamatut.»
Muud meelelahutust nagu polegi. Peod jäid kooliaega. Pereliikmete sünnipäevad ja jõulud on sellised päevad, kui tehakse paremat toitu ja võetakse ka klaasike veini.
Joomise kohta, mida eriti maameestele stereotüüpselt ette heidetakse, ütleb Silver: «Joomise jaoks peab aega olema. Äripäeval ei juhtu sellist asja. Ei ole lihtsalt võimalik. Elu hakkaks siis lonkama ja töö jääks tegemata.»
Raha läheb riistade peale
Talupidamine on nii eluviis kui äraelamise võimalus. Silver kinnitab, et praeguste piimahindadega ja nii suure karja juures elab ära, aga temal isiklikult on investeerimisvajadus väga suur.
«Aastatepikkusest kehvast perioodist paari-kolme aastaga ikka üle ei hüppa. Tehnika on kallis ning neelab ära kasumi, millega muidu saaks enda elukvaliteeti parandada.»
Silver toob ka paar näidet, mis palju maksab. Viimati ostis ta niiduki, mis maksis 448 000.
Kuna see on võetud liisingu peale, tuleb summa veelgi suurem.
«Aga see on vaid üks kuuest-seitsmest riistast, mida vaja on. Tehnikaajastu nõuab ohvreid.»
«Praegu on suur veeprobleem, puurkaevu on vaja,» räägib peremees plaanidest. «Juba kevadel sai firmaga räägitud ja pool rahagi ette makstud, aga firma muudkui venitab, pole veel projektigi teinud.»
Puurkaevu peale läheb tal umbes 200 000 krooni. Piimaliitri eest saab Silver praegu 4.10 pluss käibemaks.
Saatesse sokutas naabrinaine
Ehitajaks õppinud Silver on kogu aeg Võrumaal elanud: «Ei ole ma seikleja, pole kuskil ringi kooserdanud.»
Enne põllumeheks hakkamist ehitas palksaunu, mis oleks praegu ju väga tulus amet.
«Aga nii ta läks, et talu oli ja loomad on kogu aeg olnud…»
Tagasihoidliku mehe «sokutas» saatesse naabrinaine, kes hakkas ajama, et võiks ikka saatest osa võtta ja nii ta Silverile augu pähe rääkiski.
«Mõtlesin, et võib kah, väike vaheldus ikka. Tegelikult ma esineja tüüp ei ole, kooliajal ka ei kippunud lavale.»
Ega ometi kahetseda ole jõudnud, et lasi end pehmeks rääkida?
«Võibolla olen sellest saatest isegi võitnud. Praegu ei oska veel öelda. A mant võtnu kül olõi midägi,» paneb Silver sellele jutuajamisele kena punkti.