/nginx/o/2016/12/12/6164549t1h46fc.jpg)
Ühendkuningriigi Londoni majanduskooli (London School of Economics (LSE)) uuringu «Origins of Happiness» kohaselt ei sõltu õnn rahast, vaid heast tervisest, perekonnast ja sõpradest.
Õnn ei sõltu rahast, vaid heast tervisest ja sõpradest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Inimesi teevad õnnetuks nii luhtunud ja katkised suhted kui füüsilise ja vaimse tervise häired, mitte niivõrd raha vähesus ja vaesus, edastab The Guardian.
Uuring näitas, et närvilisuse ja stressi kahanemine vähendab õnnetu olemist 20 protsendi võrra, samas vaesuse vähenemine vaid viie protsendi võrra.
Uuringut juhtinud sotsiaalteadlase Richard Layardi teatel ei ole inimeste õnnetunne viimase 50 aastaga suurenenud hoolimata sellest, et sissetulekud on suurenenud rohkem kui kaks korda.
Teadlaste arvates ei peaks riigijuhid niivõrd tegelema vaesuse vähendamisega, kui depressiooni, stressi ja närvilisuse kahandamisega, sest need tekitavad nii vaimseid kui kehalisi haigusi.
Teadlaste raporti kohaselt suurendab õnnetunnet partneri ja pere olemasolu, samas kui üksi ja töötu olek kahandab seda.
Riiklikud organisatsioonid, kaasa arvatud koolid, peaksid pöörama rohkem tähelepanu vaimsele tervisele, et inimesed oleksid õnnelikumad ja tervemad.
«Riik ei peaks pöörama tähelepanu ainult rahale ja vaesuse vähendamisele, vaid ka kodanike vaimsele heaolule. On veel palju, millega tuleb tegelda, et suhtumine nüüdsel rahakultuse ajastul muutuks. Tänapäeva kiires maailmas on aina enam neid, kes vajavad psüühiliste probleemide, koduvägivalla, depressiooni, alkoholismi ja eksamikartuse tõttu abi,» teatas Layard.
Eriti puudutab pinge ja õnnetu olemine lapsi, keda sageli hinnatakse ainult nende õppimise järgi.
«Lastest saavad õnnelikud täiskasvanud vaid siis, kui võetakse arvesse ka nende vaimse tervise vajadusi, mitte ei rõhuta ainult õppeedukusele. On tehtud uuringuid, mis näitavad, et kool ja eksamid mõjutavad väga palju laste emotsionaalset tervist,» lisas teadlane.
Uus uuring sai ka kriitika osaliseks, sest selles ei oldud võetud arvesse erinevate ühiskonnakihtide rahalisi võimalusi ja arstiabi, ka psühholoogide ja psühhiaatrite teenuste kättesaadavust.