Meie armastatud fitnessistaar on teel Dominikaani Vabariiki, Fitnessi MMile. Viimased read enne otsustavat hetke on kirja pandud juba lennukis.
Fitnessistaar Evelin Ainomäe: Väga vägev tunne on väikest Eestit esindama minna!
Head lugejad! Minu seekordne üllitis tuleb teile juba lennukist. Käes on varane hommik, kell on 7.30 ning istun lennukis Helsingis ning ootan juba täna teist õhkutõusimist. Startisin vara, kell 6 ning ees ootab veel kaks lendu. Helsingist Pariisi ja sealt edasi Dominikaani pealinna Santo Domingosse. Viimane lend kestab koguni üksteist tundi!
Ja loomulikult on selle pika reisi põhjus kauaoodatud MM, mis juba nädala lõpul toimumas ning millega oma mitu kuud kestnud bikiinifitnessi võistlushooajale seks korraks punkti panen. Seega, alanud on ülipõnev nädal! Võimalik, et selle aasta absoluutne tippsündmus minu elus!
Alustaksin ka seekord tagasivaatega oma viimasele tegusale nädalale. See möödus kiirelt kui silmapilk ja oli täis tegusaid toimetusi. Tööd, trenni, kooli ja lugematul arvul taustategevusi, mis seotud kõik kohe, kohe saabuva MMiga.
Oli nii paremaid kui ka halvemaid päevi. Elasin üle ka olukordi, kus piltlikult öeldes juhe lihtsalt täiega kokku jooksis.
Trennis olin õhtuti üsna vait ja ei jaksanud seal isegi kordagi naeratada.
Naljatuju lihtsalt polnud. Mida sa ikka naerad, kui vaja veel vormi lihvida ja ikka veel seda neetud rasva põletada. Olin nii keskendunud kui vähegi võimalik. Vehkisin hantlitega ja tegin jõudumööda ka kardiot. Endal pidevalt pilk pulsikellal, et jälgida ettenähtud kalorikulutust. Pidin trenniga iga päe 500 kilokalorit kulutama ja üha raskemaks selle eesmärgi täitmine läks.
Kuigi vaimselt olin pingest väsinud, siis lihased ja keha mitte. Aina keerulisem oli pulssi tõsta ja seega ka ettenähtud kaloreid põletada. Peaaegu iga päev tegin siiski ettenähtu miskit moodi täis, aga ilmselt mitte grammigi rohkem. Õnneks sain siiski innustust iga päev paremaks muutuvast peegelpildist ehk siis kuivatamine, nagu fitness-sportlased seda nimetavad, toimis tõhusalt.
Cityspa treener Raunoga tegime ka minu viimase jõusaali trenni ja jäädvustasime sellest ka väiksesse videoklipi, mida peagi teiegi näha saate. Rauno oli välja mõelnud mitu vägagi põnevat harjutust, mis mulle tõepoolest ära kulusid. Kui treenid pidevalt, siis väike vaheldus tavapärastesse harjutustesse on vägagi teretulnud.
Poseerimisoskust sai ka lihvitud mitmeid kordi. Eleri, minu poseerimise õpetaja näpunäited, on lihtsalt hindamatud!
Iga kohtumisega nägin, kuidas oskused vaid paranesid. Osav ja loomulikuna näiv poseerimine MMi laval on sama oluline kui supervormi vajadus ning need kaks asja peavad teineteist toetama. Ei saa tulla head tulemust, kui üks neist kahest faktorist on puudulik. Poseerimist harjutan nüüd ilmselt veel Dominikaaniski nii söögi alla kui peale.
Kui viimase poseerimistunni lõpetasin, kogesin ühte selle nädala kõrghetke. Nimelt tõi Eleri mulle Eesti Kulturismi ja Fitnessliidu Eesti koondise dressi, mis sel reisil minu vormiriietuseks saab.
Ma olin nii õnnelik! Reisinud olen ma suhteliselt palju, nii puhkaja kui ärinaisena, kuid sportlasena mitte iialgi. Ja tuleb ka ilmselt esimene reis, kus reisin dressides. Sellest hoolimata tunnen end suurepäraselt! Mis sellest, et tavapärased 14 cm kontsad puuduvad! See-eest on dressipluusi seljal suurelt kiri EESTI! Väga vägev tunne on meie riiki esindama minna!
Tegin ka võistluseelsed viimased vere- ja kehaanalüüsid. Tervisenäitajad on jätkuvalt suurepärased ning verepilt ei reeda ei kurnatust ega ületreenitust. Kõik on suurepärases korras!
Täpne kehaanalüüs aga üllatas taas! Veel viimasegi kuuga kasvatasin lihasmassi 1,2 kilo võrra. No see on ennekuulmatu! Ja rasva põles ka korralikult. Seega, andmete järgi on vorm ootuspäraselt paranenud ja paraneb järelejäänud päevadel kindlasti veelgi.
Mida aga arvas minu vormist tipptreener Ott Kiivikas?
Ott oli meie järjekordsel ülevaatusel positiivne ja ka tema terav silm nägi vormi paranemise märke. Olen talle lubanud, et MMil minu pärast muretsema ei pea ja loodan siiralt, et saan Otti oma esinemisega Dominikaanis rõõmustada.
Aga lisaks kõigele eelnevale võttis meeletu aja viimasel nädalal loomulikult ilutuuning
Ma ei väsi kordamast, et bikiinifitness on ülinaiselik ala ja seda vaadata on lust ja lillepidu. Aga selliseks, nagu me aga laval oleme, ei sünnita! Peale dieedi ja trenni tuleb läbida hunnik iluprotseduure ja minu möödunud nädal oli hommikust õhtuni triiki erinevaid ilutoiminguid täis.
Tuli vabaneda karvadest ja teha korda käed ja jalad. Minu maniküür ja pediküür on ülinunnud! Panin protseduurile nimeks Santorini French. Miks? Sest tavapärane hele või roosa lakk on asendatud ekstra minu jaoks helesinisega. See tuletas mulle meelde ammust puhkust Santorinil. Ahh, milline romantika! Ja see värvivalik ei olnud kaugeltki juhuslik - tuli ju silmas pidada kogu tervikut ja eelkõige minu bikiine. Minu küünte disaini eest hoolitseb juba aastaid armas Anastassia, kelle stiilitaju on lihtsalt super ja tema valikutes ei ole ma iial pidanud kahtlema.
Ripsmed on mul praegu samuti nagu nukul. Loodan, et peavad vastu kuni võistluseni. Näen vist välja täiega üle võlli, aga selles spordis juba tagasihoidlikkusega ei võlu.
Ja bikiinid?
Ei, puhtaks ma neid ei saanud. Pruuni möksi plekid osutusid kangekaelsemaks, kui ma eales arvata oleks osanud. Seega jäi vaid üks võimalus - plekid katta ja loomulikult kividega.
Kui Eesti Meistrivõistlustele mõtlesin minna kivideta bikiinides, siis seekord on lugu risti vastupidine. Minu lavavorm on täis Swarovski kristalle - suuremaid ja väiksemaid. No need võiksid ju kohtunikke pimestada küll. Seega bling-bling'i peaks laval jaguma kuhjaga.
Samas pean neid kandes ilmselt rohkem jõudu rakendama, et selga sirgena hoida. Just niipalju kaalukamaks muutus kogu see kupatus. 2000 kivi ikkagi ju! Ja lisaks tegi sõbranna Sülle ka Dr Preed - toppis rinnahoidjasse korralikud push up-täidiseid, et rinnapartii konkurentidele väga alla ei jääks, sest ega rasvapõletus ei andnud armu ka minu büstile. Õnneks siiski mitte kõige traagilisemalt, kuid siiski, siiski…
Mis siis ootab mind ees Dominikaanis võistluseelsetel päevadel?
Peale maandumist on mul loodetavasti vastas šikk autojuht, kes viib mind esimesse peatumispaika. Plaanin esmalt ennast korralikult välja magada ja seejärel juba nädalalalõpusündmuste ettevalmistustega alustada. Endiselt ei tea ma, mida teha meigiga. Minu võistluskaaslane, juunioride kategoorias võistlev Piret arvas, et saame teineteist aidates hakkama nii lavasoengu kui ka meigiga. Võimalik.. Ent siiski kohtun igaks-juhuks ka kohaliku meikari ja juuksuriga, et otsustada, mis siis tegelikult sellest meigi-soengu asjast saab.
Plaanin ka palju liikuda, et kehast liigne vedelik välja pressida ning pikast lennureisist taastuda
Eks juba varsti näen, kuhu sattunud olen ja millised seiklused mind ees ootavad. Kindel on aga üks, Fitness MMil käik on üks põnev ja harukordne seiklus ning loomulikult annan endast parima! Lähipäevil püüan ka teid kõige toimuvaga kursis hoida.
Let’s do this!
Peatse kirjutamiseni ja olge tublid!