Maa elanikud, tehke märge kalendrisse, sest ÜRO kuulutas 30. juuni rahvusvaheliseks asteroidide päevaks. Seda päeva ei valitud juhuslikult, vaid Tunguska katastroofi järgi.
ÜRO kuulutas 30. juuni rahvusvaheliseks asteroidide päevaks
Siberis asuvat Podkamennaja Tunguska piirkonda tabas 1908. aasta 30. juuni varahommikul oletatavalt meteoriit või asteroid, mis tekitas võimsa plahvatuse ja hävitas umbes miljon puud, edastab foxnews.com.
Plahvatust oli kuulda umbes 1000 kilomeetri kaugusel ning plahvatusele järgnenud kuma oli maailma teistes paikades näha päevi.
Seni ei teata täpselt, mis selle katastroofi tekitas, välja on pakutud üle saja hüpoteesi, millest osa on ulmelised. Näiteks tundmatu lendava objekti allakukkumine ja plahvatamine, kosmiline laserkiir, aatompomm, must miniauk, antianest kosmiline keha, Päikese plasmavoog, suur keravälk ja füüsik Nikola Tesla katsed.
ÜRO teatel loodi rahvusvaheline asteroidide päev, kuna asteroidide oht on reaalne ja inimesed peavad olema kursis sellega, mis neid ohustada võib.
«Astronoomid ja astrofüüsikud hoiavad küll Maa lähedal liikuvatel asteroididel silma peal, kuid me ei saa olla 100 protsenti kindlad, et mõni asteroid meie planeeti ei taba,» teatas ÜRO.
USA kosmoseagentuuril NASA on Maa lähedaste objektide programm, mille raames jälgitakse pidevalt meie planeeti ohustada võivaid objekte, kaasa arvatud 15 000 asteroidi.
Maa lähedalt kihutavad pidevalt asteroidid mööda, kuid nad on siiski nii kaugel, et otsest ohtu ei kujuta.
Enamik asteroide liigub Marsi ja Jupiteri vahel, kuid umbes 200 astroidi orbiit võib lõikuda Maa orbiidiga.
Meie planeedi atmosfäär kaitseb meid väiksemate kosmiliste kehade eest, mis atmosfääri sattudes ära põlevad, kuid suuremad kehad võivad ohuks olla ja maale langeda.
Teadlased on arvutanud, et 250-meetrised ja suuremad asteroidid võivad meie planeedile kukkudes tekitada viiekilomeetrise läbimõõduga kraatri.
NASA-l on plaanis Maa lähedasi asteroide ära kasutada, tõmmates need meie kaaslase Kuu juurde ja hakates neil aineid kaevandama.