Täna 25 aastat tagasi kadus Nõukogude Liit ajalukku

Belovežki lepingule andsid allkirja Valgevene ministrite nõukogu juht Stanislav Šuškevitš, Venemaa president Boriss Jeltsin ja Ukraina president Leonid Kravtšuk Foto: Dmitryi Donskoy/RIA Novosti/Scanpix

Täna, 8. detsembril möödub 25 aastat, mil Nõukogude Liit kadus maailmakaardilt, sest Valgevenes sõlmiti Belovežki leping, mis oli aluseks Sõltumatute Riikide Ühenduse (SRÜ) tekkimisele.

Nõukogude Liidu lagunemine oli alanud juba mitu aastat varem, kuid maailmaajalugu muutnud leping kinnitas seda.

Valgevene, Venemaa ja Ukraina vahel sõlmitud lepingus deklareeriti, et Nõukogude Liit on sügavas kriisis ja see riik saadetakse laiali ning asemele tuleb SRÜ, millesse kuuluvad iseseisvad riigid.

Venemaa president Boris Jeltsin teatas 8. detsembril 1991, et nüüd on nõukogude impeeriumi viimane hingetõmme.

Lisaks Jeltsinile andis Belovežki lepingule allkirja Valgevene ministrite nõukogu juht Stanislav Šuškevitš ja Ukraina president Leonid Kravtšuk.

SRÜga, mis loodi endiste nõukogude liiduvabariikide poliitilise, kultuurilise ja majandusliku ühendusena, liitusid 21. detsembril 1991 veel Aserbaidžaan, Armeenia, Kasahstan, Kõrgõzstan, Moldova, Tadžikistan, Türkmenistab  ja Usbekistan.

Nõukogude Liidu kokkuvarisemine ei toimunud valutult, sest 1991. aasta augustis toimus Moskvas putš, mille taga oli asepresident Gennadi Janajev. Mässu põhjuseks oli, et ei oldud rahul president Mihhail Gorbatšovi perestroikapoliitikaga. Putš kestis kolm päeva, selle aja jooksul kuulutasid Nõukogude Liitu kuulunud riigid end iseseisvaks.

Venemaa president Boriss Jeltsin augustis 1991 Foto: DIANE-LU HOVASSE/AFP/Scanpix

Hoolimata sellest, et Venemaal on kaua aega olnud võimul president Vladimir Putin ja riigikord on kapitalistlik, tahab osa venelasi, kelle seas on ka palju noori, Nõukogude Liitu tagasi.

Moskva väljaanded kirjutasid 1991. aasta augustis putšist Foto: ALEXANDER NEMENOV/AFP/Scanpix

Sõltumatu uurimiskeskuse Levada teatel on 56 protsendil venelastest  kahju, et Nõukogude Liit kokku varises, sest lakkas olemast ühtne majandussüsteem ja inimesi ühendanud suurriigi tunne kadus.

Maailmas on vähe riike, mille algus ja lõpp on täpselt teada, kuid Nõukogude Liidu puhul on täpased daatumid fikseeritud.

Nõukogude Liitu ei kuulutatud välja pärast 1917. aasta bolševistlikku revolutsiooni, vaid alles 30. detsembril 1922.

Kuigi Belovežki lepingu kohaselt lakkas Nõukogude Liit olemast, oli vaja  veel ühte dokumenti, mis kinnitas, et Nõukogude Liidu asemel on Venemaa Föderatsioon.

Sellele dokumendile andis 25. detsembril 1991 allkirja Nõukogude Liidu president Mihhail Gorbatšov, kes kaotas sellega võimu.

Boriss Jeltsin meenutas hiljem , et Gorbatšov nõudis pärast võimukaotust enda kohtlemist presidendina ja talle säilisid presidendile ette nähtud hüved.

Jeltsin sai Gorbatšovilt nii kommunistliku partei salaarhiivi kui tuumanupukohvri.