Päev on pikenenud kahe millisekundi võrra

FOTO: Panther Media/Scanpix

Astronoomide teatel on Maal päev pikenenud sajandiga ligi kahe millisekundi võrra, seda põhjustab meie planeedi pöörlemise järkjärguline aeglustumine loodete tõttu. 

Astronoomid uurisid ligi 3000 aasta jooksul kirja pandud astronoomilisi andmeid ja dokumente, mis kinnitasid, et meie planeedil on päev aina pikemaks muutunud, edastab The Guardian.

Briti Durhami ülikooli ja Briti kosmoseuuringute keskuse teadlased vaatasid läbi astronoomilised andmed ajavahemikust 720 eKr kuni 2015 pKr, vanimad ülestähendused Maa pöörlemise ja päeva pikkuse kohta pärinevad Babülooniast, kus ülestähendused on kiilkirjas. Lisamaterjali saadi Vana-Kreeka ja Vana-Rooma astronoomilistest ülestähendustest, Vana-Hiina omadest, keskaja Euroopa ja Araabia dokumentidest.

Iidsetes ülestähendustes on maailma erinevates paikades näha olnud päikese- ja kuuvarjutusi. Alates 17. sajandist on ülestähendusi ka selle fenomeni kohta, milles Kuu blokeerib teatud tähed ja neid ei ole siis Maalt näha. Samuti uuriti pidevalt toimuvaid tõuse ja mõõnasid. 

Teadlasi huvitas, kuidas Maa pöörlemine on 2735 aasta jooksul on muutunud ja selleks võrreldi arvutimudelis ajaloolis andmeid tänapäevastega.

Meie planeedi teke sai alguse umbes 4,5 miljardit aastat tagasi suurest kosmilise gaasi ja tolmu pilvest, kuid noort planeeti, millele hakkas tekkima tugevam osa, tabas siis mingi Marsi suurune objekt, tekitades Kuu. Selle kataklüsmilise sündmuse tõttu hakkas planeet aeglasemalt pöörlema ja kuuetunnine ööpäev venis 24 tunniseks.

Maa pöörlemisperiood on 23 tundi, 56 minutit ja neli sekundit ning selle aja jooksul teeb meie planeet ümbritseva galaktika suhtes täispöörde.  

Astronoomid on jälginud Maa pöörlemist kaua aega ja on teada, et Maa pöörlemine aeglustub.

Teadlaste sõnul mõjutavad Maa pöörlemist mitmed loodusjõud, elektromagnetväli ja Kuu, mis põhjustab tõuse ja mõõnu ning Maa siseosa ehk vahevöö. Maa pöörlemistsükkel kestab umbes 1500 aastat ja siis toimub muutus.

«Maa  geoloogilised protsessid leiavad aset aeglaselt ja pika aja jooksul, see võimaldab uurida, mis meie planeediga toimub, sest inimelu on liiga lühike, et toimuvast selget pilti saada. Suurt rolli mängivad tõus ja mõõn ehk looded, mis on veemasside ümberpaiknemine. Ööpäev on loodetekiirenduse tõttu pikem kui näiteks paar sajandit tagasi,» teatas Briti Leedsi ülikooli astronoom Jon Mound.

Astronoomide sõnul ei pea inimkond muretsema, et tulevikus on ööpäev 25 tunni pikkune, sest millisekundid on nii väikesed ühikud, et neid on raske tajuda ja need ei muuda tegelikult meie 24-tunnist ööpäeva.

Populaarne

Tagasi üles