Polaarjaama ähvardas kukkumine jäälõhesse

Halley IV polaarjaam

FOTO: Wikipedia.org

Brittide polaarjaama, mille teadlased avastasid esimesena osooniaugu, ähvardas nüüd kliimamuutusest tingitud jää sulamise tõttu jäälõhesse kukkumine.

Halley VI uurimisjaam, mis asub Brunti šelfiliustikul, tuleb viia 22 kilomeetri kaugusele, sest nii kaugel jaama enam oht ei ähvarda, edastab The Guardian.

2012. aasta satelliituuring näitas, et liustikule oli tekkinud lõhe, mis aina laienes ning 2013. aastal lõhe laienemine kiirenes. Kui polaarjaama nüüd teise kohat ei viida, siis tõenäoliselt oleks see 2020. aastal sügavasse jäälõhesse vajunud.

Oktoobris ilmnes, et lõhe lainemine on jõudnud jaamast vaid 16 kilomeetri kaugusele, kahjustades ka teed, mida mööda  on seni jaama lisavarustust toodud.

Briti polaaruurijatel on üheksa nädalat aega, et jaam ohutusse kohta viia, sest siis algab karm polaartalv, mille tõttu jaamamoodulite transportimine on võimatu nii ilmastiku, pideva pimeduse, madalate temperatuuride kui tugeva tuule tõttu.

«Halley polaarjaam koosneb moodulitest ja neid saab vajadusel, näiteks jääolude muutumise koral kiiresti teise kohta transportida. Meil on olemas plaan, mida sellise olukorra tekkides teha ja kuhu liikuda,» teatas Briti polaaruuringute keskuse juht Tim Stockings.

Ta lisas, et Antarktika on karm keskkond, kus ei saa teha vigu, sest need võivad maksta inimelusid ja kahjustada kallist uurimisaparatuuri.

«Sealsed suved on väga lühikesed, seevastu talved on pikad. Kuna jää ja ilmastik muutuvad pidevalt, tuleb ekstreemsusteks valmis olla. Jälgime keskkonnamuutusi ja liigutame jaama mooduleid siis, kui selleks on kõige sobivamad olud,» lisas juht.

Antarktika baasis uuritakse äärmuslikke kliimailminguid, kliimamuutust ja atmosfäärifenomene.

Halley baasis on alates 1956. aastat tehtud ka osoonikihi mõõtmisi ja just briti teadlased olid need, kes selles jaamas töötades avastasid 1985. aastal Antarktika kohal oleva osooniaugu.

Selles baasis uuritakse koostöös Euroopa Kosmoseagentuuriga (ESA) ka seda, kuidas inimesed suletud ja ekstreemses keskkonnas hakkama saavad. Seda tehakse tulevasi Marsi lende silmas pidades.

Tagasi üles