Mis oli Madame Tussaud' surma põhjus?

Marie Tussaud Foto: Wikipedia.org

Madame Tussaud  oli 19. sajandi Euroopas üks edukamaid ärinaisi, kes pani oma vahakujude muuseumiga alguse staarikultusele.

Kui varasemal ajal arvati, et see madame suri vanadusse, siis nüüd paljastasid arstiteadlased, et kuulsal naisel oli astma ja tekkis ootamatult kopsupõletik, mis temalt elu võttis, edastab seeker.com.

Prantsuse päritolu Marie Tussaud (sünninimi Marie Grosholtz) suri 1850. aastal 89-aastasena ja arstid märkisid ta surmatunnistusele, et ta suri vanadusse.

Ajaloodokumentide andmetel oli naine kaks päeva enne oma surma uue vahakujude näituse avamisel ja kollektsioneeris piletiraha. Ta ei olevat olnud haige.

Šveitsi Zürichi ülikooli meditsiiniinstituudi teadlase Francesco Galassi teatel ei soovinud Tussaud' pere, et avalikkusel jääb temast pilt kui raskelt haigest naisest ning selle tõttu teatati, et ta suri vanadusse.

Galassi lisas, et nad uurisid 1848. aastal naise poja Françoise kirjutatud kirja oma isale, milles ta mainib, et ema Marie on jäänud nõrgaks.

«Ta on haigestunud astmasse, tal on hingamisraskused ning lõpuks tekkis tal kopsupõletik. Ta jalgadel olid vanadusmuhud, mille tõttu ta ei saa kuigi hästi kõndida,» kirjutas poeg.  

Galassi ja ta kolleegide, Madame Tussaud muuseumi esindaja, arhivaari Roberta Ballestriero ja Zürichi ülikooli evolutsioonimeditsiini spetsialisti Frank Rühli teatel oli Marie Tussaud raskelt haige, kuid seda varjati.

Eksperdid lisasid, et tõenäoliselt kannatas ta paljude haiguste käes, mis ta organismi nõrgendasid ning ta südant ja veresoonkonda mõjutasid.

Ajalooliste dokumentide teatel oli Madame Tussaud enne surma viis päeva raskelt haige, organismi nõrgenemise tagajärjel tekkis tal kopsupõletik, mis temalt lõpuks elu võttis.

Madame Tussaud elust ei ole just palju teada, kuid ta sai Londonis oma vahakujude muuseumiga väga kuulsaks.

Kirikuallikate andmetel sündis Madame Tussaud 1761. aastal Prantsusmaal Strasbourgis, saades nimeks Marie Grozholtz. Ta kolis koos emaga Šveitsi Berni, kus õppis tuntud arsti, anatoomi ja vahakujude looja Philipe Curtiuse käe all.

Marie ja ta ema kolisid koos Curtiusega Pariisi, kus ta hakkas tegelema vahakujudega, kuid esmalt see äri tal edukas ei olnud. Asi muutus, kui Curtius 1794. aastal suri ja oma vahakujude kollektsiooni Marie'le pärandas.

Pärast abiellumist kolis Marie Ühendkuningriiki, kus ta mitmes paigas oma vahakujude kollektsiooni esitles, jäädes lõpuks Londonisse, kus ta muuseumi rajas.

Londoni vahakujude muuseum avas esimest korda uksed 1835. aastal Baker Streetil, seal sai näha nii Prantsuse revolutsioonis hukkunuid kui mitmeid teisi tollaseid kuulsusi, kaasa arvatud Voltaire’, Benjamin Fanklini ja Napoleoni kuju.

Londoni vahakujude muuseumis on olemas ka Madame Tussaud' portreemaal, mis tehti 1842. aastal, mil ta oli 81-aastane.

Madame Tussaud vahakujude muuseumi kollektsioon on pidevalt täienenud, kõige uuemaks kujuks on USA presidendiks saav Donald Trump.

Donald Trumpi kuju pannakse üles 20. jaanuaril 2017, mil Trump annab ametivande.