/nginx/o/2016/12/05/6145833t1hc430.jpg)
Arheoloogid leidsid Taanis Sjællandi saare Borgringi ümarkindlusest viikingite tööriistad, mille vanus on umbes 1000 aastat ning mille abil valmisid nii majad kui laevad.
Video: 1000 aastat tagasi unustasid viikingid oma tööriistad Taani kindlusse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seeker.com teatel leidsid arheoloogid umbes 14 rauast tööriista, mis olid puidust tööriistakastis ja see omakorda oli ümarkindluse väravavahi majas. Tööriistakastist olid järel vaid riismed, kuna puit laguneb ja mädaneb kergelt.
Viikingite ajastu Taanis oli raud hinnaline ja selle tõttu arvatakse, et selle tööriistakasti omanik hoidis oma tööriistu väga. Need tööriistad võisid kuuluda oskustöölisele, kes hoidis neid väravavahi majas, kuid millegipärast jättis nad sinna.
Arheoloogid puhastavad ja uurivad leitud objekte, seni on tehtud kindlaks näiteks puur, millega puuriti puidusse auke, näpitsad, naelad, mille abil puitplanke kokku löödi ja metallitöötlusriist, mille abil tehti kette.
Taani Vordingborgi kindlusekeskuse arheoloogi Nanna Holmi teatel on sellise viikingiaegse tööriistakasti leidmine esmakordne.
«See ei ole tavaline leid. Skandinaaviast ei ole leitud just palju vanu tööriistu, varasemal ajal leitud on olnud ohverdused jumalatele, näiteks neid on visatud sohu,» selgitas arheoloog.
Nüüd leitud tööriistad on erakordsed, kuna need leiti paigast, kuhu oskustööline nad jättis ja neid kasutas.
Holmi juhitud teadlastemeeskond eemaldas augustis Borgringis tehtud väljakaevamistel pinnasekihte idapoolse väravavahimaja juures, leides esmalt puiduosi ja siis rauast tööriistad, mille väljakaevamine võttis aega kaks päeva. Siis viidi väljakaevatud objektid kohalikku haiglasse, kus neile tehti kompuutertomograafskaneering, millega arstid uurivad tavaliselt patsientide siseorganeid.
«Skaneering paljastas umbes 14 roostetanud tööriista, kuid minu arvates on neid hoopis 16. Loodame need puhastada ja konserveerida, et järgmisel aastal näitusele panna,» lisas Holm.
Arheoloogi sõnul kasutasid viikingid neid tööriistu eri otstarbel, nii puidust kui metallist objektide jaoks.
Taani teistest viikingikindlustest on leitud hoonejäänuseid ja matmispaiku, kuid mitte täismahus tööriistakasti.
«Me ei ole Borgringist varem leidnud kuigi palju viiteid inimeste elutegevusele, nüüdne tööriistakast on üks väheseid, mis seda kinnitab. Väljakaevamised jätkuvad ja me loodame veel huvitavat leida,» lausus arheoloog.
Arheoloogide arvates lasi Borgringi ja veel neli sellist ümarkindlust ehitada 10. sajandi Taani kuningas Harald Sinihammas 980. aasta paiku pKr. Tegemist oli kaitsekindlustega, mis pidid kaitsma tema võimu ja alasid, kuna tema ajal hakkas Taani jõudma ristiusk.