Mehhiko pealinnas Mexicos leiti kaubanduskeskuse ehitamisel konkistadooride ajastu eelne, tuulejumalale Ehecatl-Quetzalcoatlile pühitsetud tempel.
Pildid ja video: Mexicos leiti kaubanduskeskuse ehitamisel asteekide tuulejumala tempel
Ümartempli diameeter on 11 meetrit ja allesjäänud osa kõrgus on 1,2 meetrit, lisaks avastati paigast kaheksa inimese skeletid, edastab Daily Mail.
Mexico võimud plaanivad üle 650 aasta vanusest templist teha vaatamisväärsuse, see kaetakse tugevdatud klaasiga ja see jääb tulevase ostukeskuse sisse.
Mehhiko pealinna hulka kuulub mitu paika, nende seas ka Tlatelolco ja Tenochtitlan, mis olid konkistadooride eelsel ajastul tähtsad keskused ning nende kohta tegi ülestähendusi hispaanlasest maadeavastaja ja vallutaja Hernan Cortés.
Tlatelolco oli selles piirkonnas viimane paik, kus põliselanikud, asteegid, konkistadooridele vastupanu avaldasid.
Mehhiko antropoloogia ja ajaloo instituudi teadlase Pedro Francisco Sanchez Nava sõnul ei olnud inimskelettide leiud nende jaoks üllatus, küll oli üllatuseks tuulejumala tempel, mis näitab, kuidas Tlatelolcos ja Tenochtitlanis jumalaid kummardati.
Templi juurest leiti annetusi, mille seas oli lapseskelett, kellel ei leitud tapmise ega trauma jälgi, linnuluid, kaktuseokkaid, keraamikat, pardinokki ja vulkaanilist klaasi obsidiaani.
Arheoloog Salvador Guilliemi teatel on Mexico piirkonnast ka varem leitud sarnaseid ümartempleid, kuid nüüdne on eriline selle poolest, et see asus tseremoniaalpaigas.
Ajaloolase Eduardo Matos Moctezuma teatel oli praeguse Mexico alal asunud Tenochtitlan poliitilise võimu keskus, samas Tlatelolcos oldi keskendunud kaubandusele ning seda märkas ka konkistadoor Cortés.
Jumalad, kaasa arvatud tuulejumal Ehecatl-Quetzalcoatl, mängisid Mexico alal elanud asteekide elus tähtsat rolli. Asteekide mütoloogia järgi suutis nimetatud jumal kontrollida ja mõjutada kõikides suundades puhuvaid tuuli, tekitades samas pilvi või kaotades neid. Ka olevat ta suutnud puhumise abil abil päikest tõusma ja loojuma panna.
Enne konkistadooride saabumist oli Mehhiko pealinna alal asteekide poliitiline keskus ja kultuuripealinn Tenochtitlan, mis ajaloolaste sõnul oli oma aja suurlinn, olles võrreldav sama suurte Euroopa linnadega.
16. sajandil tabas piirkonda põud ning kohalikud haigestusid konkistadooride kaasa toodud haigustesse, mille suhtes neil immuunsus puudus. Need sündmused aitasid kaasa, et konkistadooridel osutus võimalikuks asteekide impeerium vallutada.