/nginx/o/2016/12/01/6131289t1h9c82.jpg)
Šveitsi Zürichi ülikooli teadlaste juhtitud rahvusvaheline meeskond leidis Itaalias asuva muuseumi kogudest lõhutud inimjalgade osad, mis suure tõenäosusega kuuluvad Vana-Egiptuse kuningannale Nefertarile.
Itaalia muuseumis leiti suure tõenäosusega kuninganna Nefertari jalad (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seeker.com teatel lõhkusid hauaröövlid Nefertari, keda peeti oma aja üheks ilusamaks naiseks, muumia juba antiikajal.
3200-aastase naise jäänuseid analüüsiti ja skaneeriti nüüd esmakordselt tänapäeva kõrgtehnoloogia abil.
Egüptoloogide teatel aetakse Nefertarit sageli segamini kuninganna Nofretetega, kes elas üks dünastia varem. Nefertari oli 19. dünastia vaarao Ramses II, kes valitses 1290 – 1224 eKr, lemmiknaine.
«Nefertari on seni ainus 19. dünastia kuningannadest, kelle muumiaosi on leitud,» teatas Šveitsi Zürichi ülikooli evolutsioonimeditsiini instituudi egüptoloog Michael Habicht.
Nefertarit peetakse sama tähtsaks Vana-Egiptuse kuningannaks nagus eda olid Hatšepsut, Nofretete ja Kleopatra.
/nginx/o/2016/12/01/6131303t1hd9e6.jpg)
Nefertari oli maetud Kuningannade orgu, ta hauakambris on värvikirevaid freskosid, mis kujutavad teda erinevates olukordades. Hauajoonistuste järgi oli tegemist ilusa ja oma ajas haritud naisega, kes mängis poliitikas suurt rolli.
Samas ei ole ta päritolu ega pere kohta just palju teada.
«Teada on, et ta sünnitas neli poega ja neli tütart ning osales oma mehe Ramses II auks ehitatud Abu Simbeli templi avamisel 1224 eKr. Hiljem ta kadus ajalooareenilt,» selgitas Habicht.
Egüptoloogide arvates suri see kuninganna umbes 1255 eKr, olles 40 – 50-aastane.
/nginx/o/2016/12/01/6131291t1h6e4c.jpg)
Kuningannade orus asuvat Nefertari hauda rüüstati antiikajal mitmel korral ja ta muumia lõhuti. Itaalia diplomaat ja arheoloog Ernesto Schiapparelli avas Nefertari matmispaiga 1904. aastal, leides eest katkised anumad, lõhutud roosast graniidist sarkofaagi, paari sandaale ja mumifitseeritud jalaosad.
Itaalias Torino Egiptuse muuseumis asuvaid jalaosi uuriti esmakordselt rahvusvahelise teadlastemeeskonna poolt ja leiti, et need kuuluvad suure tõenäosusega Nefertarile.
«Kuigi 100 protsendilist kindlust me luude kohta ei saa, saab nüüd uuritud luid pidada siiski Nefertarile kuuluvateks,» teatas Zürichi ülikooli teadlane, uuringut juhtinud Frank Rühli.
Antropomeetriline rekonstruktsioon näitas, et jalaluude osad kuuluvad naisele, kes oli 165 – 168 sentimeetrit pikk, olles samas sale. Luudel oli näha kulumise ja haiguse märke, mis näitavad, et luude omanik oli 40 – 60-aastane.
«Saadud andmed näitavad, et Nefertari oli oma ajastu naistega võrreldes pikem,» teatas Rühli.
Nefertari puhul ei saanud teha DNA analüüsi, kuna materjal oli saastunud, samas süsinikmeetodil uurimine näitas, et luud võivad kuuluda isikule, kes elas Nefertarist 200 aastat varem. Seega ei ole luude omaniku ja ta eluaja kohta sada protsenti kindlat infot.
Nefertari hauast leiti ka paar sandaale, mis tõenäoliselt on valmistatud palmikiust ja papüürusest, tegumood on 18. ja 19. dünastia perioodist.
Uurijate sõnul viitab peen käsitöö sellele, et need olid kõrgklassi kuuluva isiku jalatsid. Sandaalide suurus on 39 – 40, neid kandis isik, kes oli Nefertari kasvu.
/nginx/o/2016/12/01/6131295t1h4808.jpg)