Detsembris muusikafestivalil Darkland Fire industrial-õhtu peaesinejana üles astunud Poola bändi Job Karma liikmetele, kes kinematograafilist postindustrial transambient muusikat animatsiooniga ühendavad, jäi lumetormi Monika tõttu Rakveret meenutama tunne Alaskal viibimisest. Bändi liider Maciek Frett meenutas intervjuus Virumaa Teatajale möödunud aastat ja valgustas tulevikuplaane.
Millised on muljed Eestist ja Rakverest?
See oli meie esimene külaskäik Eestisse. Atmosfäär oli muinasjutuline ja mõnevõrra tavatu. Kuna vahetpidamata sadas lund, tundsime, justkui oleksime Alaskal. Veetsime hästi aega, teil on suurepärane linnus ja hea õlu. Me tuleme kindlasti tagasi!
Eelmisel aastal oli Job Karmal päris palju kontserte, millised neist teile endile sügavaima emotsiooni jätsid?
Iga kontsert on eriline ja kõik need on meie jaoks olulised ja erutavad. Tagasi lavale plaksutamine, nagu juhtus Wave Gothic Treffenil Leipzigis, on taolise muusika puhul haruldane. Hästi õnnestusid ka esinemised Castle Partyl ja Wrocław Industrial Festivalil. Rakvere kontsert läks samuti hästi, eriti hästi õnnestus meie improvisatsioon koos Matt Howdeniga.
Tegite sel aastal ka lühikese Poola tuuri koos Siebeniga. Kuidas koostöö Matt Howdeniga (Sieben) alguse on saanud ja kas on plaanis ühisloomingut salvestada?
Matti kohtasime esimest korda 2004. aastal, kui kutsusime ta Wrocław Industrial Festivalile esinema, ja teist korda 2005. aasta kevadel, kui tegime ühise Poola tuuri.
Matt salvestas viiulipartii ja miksis loo “I’ll See Your Drown”, mis on meie albumil “Strike”. Samamoodi sündis lugu “Wroclaw In The Rain” Wrocław Industrial Festivali CD jaoks. Rakveres tekkis meil idee teha Job Karma ja Siebeni ühine MLP-plaat, mis peaks ilmuma juba tänavu. Mais on meil plaanitud ühine esinemine Sheffieldis toimuval festivalil Sensoria.
Eelmisel aastal ilmunud albumi “Punkt” osas jagan mitme kriitiku seisukohta, et see oli üks silmapaistvamaid eelmisel aastal ilmunud industrial-muusika plaate. Kuidas te ise seda hindate?
Tõesti? Seda on hea kuulda. Ausalt öeldes koosneb “Punkt” üsnagi “rahulikest” lugudest, mis on salvestatud aastatel 2007-2009. Seetõttu pole tegemist kontseptuaalse albumiga, nagu on näiteks eelmine album “Tschernobyl”. Minu arvates on “Tschernobyl” meie seni ilmunud albumitest kõige huvitavam, aga usun, et meie parim album on veel ilmumata.
Kumb sünnib enne, kas Job Karma loomingus olulisel kohal animatsioon ja videokunst või muusika?
Sagedamini kirjutame muusika konkreetsele filmile, aga juhtub ka vastupidi, kuid muusikalise visiooni aluseks on ikkagi film – eeskätt kaadrite motoorika ja dünaamika –, seejärel heli toetab jällegi pilti. Meie jaoks on kõige olulisem emotsionaalne laeng, mis peab võimendama meie loomingu visuaalset külge, et tekiks omamoodi terviklik lugu, mille kõik elemendid täiendavad üksteist ideaalselt.
Kuidas teil on õnnestunud muuta Wrocławi üheks industrial-kultuuri keskuseks, kus on vastavad kunstigaleriid ja juba üheksa korda toimunud Wrocław Industrial Festival?
Nende kolmeteistkümne aasta järel, mil me oleme olnud seotud industrial-kunstiga (kunstigalerii, festivalid ja umbes 400 muusikakollektiivi kontserdi organiseerimine Wrocławis), võin kindlalt väita, et edu põhineb eeskätt sügaval huvil selle kultuuri vastu, aga ka raskel tööl, moele mittealistumisel, sõltumatusel, aga muidugi ka viimased kaheksa aastat meie ettevõtmiste korraldamiseks Wrocławi linnavalitsuse kultuuriosakonnast saadud rahalisel toetusel.
Kuidas on WIF ise ja selle publik aastatega muutunud?
Esimese festivali korraldasime isiklike säästude eest, kutsudes esinema tuttavaid muusikuid, kes esinesid tasuta, tasusime üksnes nende sõidukulud. Teenida meil sellega ei õnnestunud, aga huvi festivali vastu oli suur. Järgmist festivali toetas juba linna kultuuriosakond. Iga aastaga tõusis festivali tase, saabusid järjest nimekamad tähed, festival kogus järjest rohkem fänne, ja mitte ainult Euroopas, vaid ka USAs, Brasiilias, Mehhikos ja Iisraelis. Praegu osaleb igal festivalil 20-25 muusikakollektiivi, nende hulgas on nii tuntud nimesid kui ka originaalseid ja kõrgel kunstilisel tasemel noori artiste, kes on industrial-muusika kõrval liigitatavad stiilidesse nagu neo-folk, dark wave, art punk, minimal, noise, rhytm`n`industrial. Umbes 60 protsenti festivalipublikust tuleb välismaalt. Mõnisada on festivali andunud fänne, kes moodustavad midagi suure industriaalse perekonna taolist.
Millega kavatsete festivalipublikut üllatada WIFi 10. sünnipäeval?
Kümnes Wrocław Industrial Festival toimub novembri teisel nädalavahetusel, nagu alati, sel aastal 10.-14. novembrini Wrocławi erinevates kohtades (Gooti hall, galeriid ja klubid). Üles astub ligikaudu 30 muusikakollektiivi; kes täpsemalt on festivali tähtedeks, selle plaanime avalikustada märtsis.
Millisena näete (post)industrial-muusika arengut tulevikus?
Alates ajast, mil arvuti muutus muusikute üheks peamiseks muusikariistaks, sündis see muusika uuesti. Nagu teada, oli industrial-muusika õitseng 70-80ndatel, misjärel tekkis seisak. Alates 2000. aastast praeguseni on taas toimunud tõus - nii uute noorte bändide tekke seisukohast kui ka publiku arvu suurenemise näol kontsertidel. Kahjuks ei ole sellel suundumusel seost plaadimüügi suurenemisega, see aga on hoopis teine, laiem probleem.
Mida teate eesti muusikast?
Loomulikult tean ja hindan väga kõrgelt maailma ühe tuntuima eestlasest helilooja Arvo Pärdi loomingut. Kuulanud olen niisuguseid muusikuid nagu Toivo Tulev, Ülo Krigul, Helena Tulve, Tõnu Kõrvits. Rakverest jäi meelde bänd Against The Day.