/nginx/o/2011/02/23/522728t1hb475.jpg)
Itaalia on olnud Euroopa moekeskus märgatavalt kauem kui keegi seni arvanud on.
Neandertallased eputasid sulgedega?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hiljuti tehtud uurin näitas, et praegustel Itaalia aladel 400 000 aastat tagasi elanud neandertallased ehtisid end linnusulgedega, kirjutab New Scientist.
Ferrara ülikooli teadlase väide põhineb Põhja-Itaalias asuvast Fumane koopast leitud linnujäänustel.
Fumane koobas on Euroopas üks kõige enam uuritud koopaid. Sealt on leitud üsna palju tõendeid neandertallaste elu kohta.
Koopast leiti 660 linnuluud. Tegemist on suurte lindudega, keda neandertallased võisid ka söögiks kasutada.
Teadlastele pakkusid erilist huvi kotkaste ja kullide suled. Sulgedejäänustelt leitud märgid näitasid, et tiivasuled on eraldatud ükshaaval ja suure ettevaatlikkusega.
Kuna röövlindude liha ei ole eriti toitev ega maitsev ning sel ajal ei kasutatud sulgi veel nooltel, siis võidi neid kasutada ehetena.
Teadlase Marco Peresani sõnul võis sulgede kandmisel olla ka mingi rituaalne ja religioosne tähendus.
«Neandertallased panid sulgi nii juustesse kui ka rõivastele nagu Ameerika põliselanikud hiljem,» lausus uurija.
Kõik teadlased ei nõustu selle teooriaga. Nende arvates näitab see uuring, milliseid linde ja kuidas neandertallased igapäevaelus kasutasid.