Norra kirikuleid kinnitab legendi viikingikuningast, kellest sai pühak

Olaf Haraldssoni kujutav puuskulptuur Foto: Wikipedia.org

Norra ja Soome meedia teatel leidsid arheoloogid kiriku, milles viikingikuningas Olaf Haraldsson (995 - 1030) kuulutati pühakuks.

Norra kultuuriväärtuste uurimisinstituudi teadlaste väljakaevamistel Trondheimis paljastusid iidse, keskaja algusest pärit kiriku kiviosa jäänused ja tegemist olevat kirikuga, mis kinnitab legendi Norra kaitsepühakust, pühast Olafist.

Legendi kohaselt maeti lahingus hukkunud Olaf  Haraldson paika, kus ta hiljem pühakuks kuulutati.

Viiking Olafile hakkas ristiusk huvi pakkuma juba noorena, kui ta tegi röövretki Briti saartele, kuid kui ta sai võimule, soovis ta uuest usut teha oma riigi usu.

Olaf Haraldsson pidi ristiusu vastaste tõttu 1028 riigist põgenema ja ta suundus Kiievi suurvürsti Jaroslav Targa juurde, kuna Kiievis asus siis Ida-Euroopa vaimne keskus.

Haraldsson pöördus Norrasse koos Rootsi kuninga Anund Jakobiga, kes oli ta liitlane, tagasi 1030. aastal, lootes uuesti võimu haarata. 29. juulil 1030 toimus Stiklestadis lahing, milles Olaf Haraldsson kaotas elu ning ta viidi Nidarosi (praegune Trondheim), kuhu ta liivamadalikule maeti ja kuhu hiljem, aastatel 1070 - 1300 Nidarosi katedraal püstitati.

Pärast Olaf Haraldssoni surma hakkasid ta kaasagsete sõnul toimuma imed, mida seostatakse temaga. Näiteks päikesevarjutus ja lahinguhaavade kiire paranemine.

Üks aasta pärast Olafi hukkumist kaevati ta surnukeha välja ning ajalooallikate teatel oli rahva hämmastus suur, kuna maetu ei olnud lagunenud.

Seda peeti nii suureks imeks, et Rooma paavsti loaga kuulutati Olaf pühakuks. Ta maeti siis Püha Klemensi kirikusse, mille ta lasi ehitada mõned aastad enne oma surma, kuid hiljem paigutati ta surnukeha suuremasse ja uhkemasse kirikusse.

Püha Klemensi kirik langes tuleroaks ja vajus lõpuks unustustehõlma, kuid piirkonnas hakatakse uusehitisi rajama ja selle tõttu teevad arheoloogid seal väljakaevamisi.

Arheoloogide teatel on kirikus alles kivist altarikoht, mille juurde arvatavalt Olaf Haraldsson 1031. aastal maeti.

«Tegemist on ainulaadse leiuga, seda nii usu, poliitika kui kultuurilisest aspektist vaadates. Norra identiteedis mängib Olaf Haraldsson, kellest sai hiljem Norra kaitsepühak, suurt rolli,» teatas väljakaevamiste juht Anna Petersen.

Kirku jäänustest leiti ka veeallikas ja selle juurest tasse, sellest allikast käisid palverändurid püha vett joomas.

Arheoloogide andmetel rajati Püha Klemensi kirik umbes 1015. aasta paiku, kuid selle sees on märke veel vanemast kirikust, kuid selle all on omakorda kultuurikiht, mis viitab varasemale inimasustusele.

Ajalooliste allikate andmetel asutati Trondheim (Nidaros) 997. aastal, kuid nüüdsed leiud näitavad, et linn võib vanem olla.

Norrat aastatel 1015 – 1028 valitsenud Olaf Haraldsson sai postuumselt tiitli Rex Perpetuus Norvegiae ehk Norra alatine kuningas.