/nginx/o/2016/11/30/6127971t1h5f07.jpg)
Belgia ja Holland leppisid esmapäeval kokku, et vahetavad riigipiiri selgemaks muutmiseks jõeäärseid alasid, kus mitte kedagi ei ela.
Mitte ühtegi pauku! Belgia ja Holland saavad üksteiselt maad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Belgia annab Meuse’i (hollandi keeles Maas) jõe ääres ära suurema maatüki kui ta Hollandilt vastu saab, edastab The Guardian.
Belgia annab Hollandile 16 hektari suuruse ala, samas Holland annab Belgiale vaid kolme hektari suuruse ala. Maatükkide vahetamise põjuseks on inimtegevus, mille tõttu Meuse’i (Maasi) jõgi on muutunud sirgemaks.
/nginx/o/2016/11/30/6127969t1he25b.jpg)
Belgia iseseisvus Hollandist 1830. aastal ja siis tõmmati piir looklevale Meuse’i jõele, kuid alates 1961. aastast on jõge navigatsiooni lihtsustamiseks muudetud sirgemaks ja selle tõttu on mõlemal riigil teise riigi alal piirkondi.
Belgia välisministeeriumi teatel toimub maade üleandmine sõbralikult, ei ole vaja relvi ega tehta ühtegi pauku ehk tegemist ei ole anastamisega.
«See ei ole loogiline, et osa meie alasid on Hollandis ja Hollandi alad meil. Igaühel olgu ikka tema oma hoolimata sellest, et Belgia oli kunagi osa Hollandist,» teatas Belgia välisministeerium.
Kahe riigi vaheline uus piir peaks hakkama kehtima 2018. aastal.
Maadevahetus ei puuduta siiski piiril asuvat Baarle-Hertogi küla, mis on Hollandi ala Belgias.