/nginx/o/2016/11/30/6127593t1h738f.jpg)
Hollandi kohus andis alkoholisõltuvuse all kannatanud mehele õiguse lahkuda elust eutanaasia ehk halastussurma abil.
Alkohoolikust hollandlane valis eutanaasia
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mark Langedijk valis lahkumispäevaks 14. juuli 2016 ning enne surma jõi ta õlut, sõi singivõileibu ning viskas teda ära saatma tulnud lähedastega nalja, edastab The Independent.
Venna Marcel Langedijki teatel tegid meditsiinitöötajad Markile surmava süsti nende vanemate kodus, kuhu oli selleks sündmuseks kogunenud terve pere.
Vend lisas, et temal ja Markil oli õnnelik lapsepõlv, toredad vanemad, kuid Marki allakäik algas kaheksa aastat tagasi, kui ta hakkas liigselt alkoholi tarbima ega suutnud lõpetada.
«Mind vihastas, et Mark nii nõrk oli. Tegin seda, mida enamik inimesi sellises olukorras teeb ehk tahtsin teda aidata. Sama tegid meie vanemad, kes pingutasid poja sõltuvusest vabanemise nimel,» lausus vend.
Vanemad lootisd, et Mark paraneb, sest ta käis 21 korda alkoholiravil, kuid paranemist ei tulnud.
Mark Langedijk teatas lõpuks perele, et kuna nii tema kui lähedased kannatavad ta alkoholismi tõttu, siis otsustas ta vabatahtlikult elust lahkuda.
Pere oli hämmingus, kuid vend mitte, vaid ta otsustas aidata Markil teha bürokraatlik kadalipp läbi, et ta saaks õiguse surra.
Venna teatel saabusid arstid selle aasta 14. juulil kell 15.15 koos vanematega ja nad selgitasid kogu perele, millin on eutanaasia protseduur.
Pärast söömist ja perega nalja viskamist heitis Langedijk voodisse ja arstid tegi talle süsti.
«Me kõik puhkesime nutma, kaasa arvatud Mark, kuid ta ei nutnud kurvatusest, vaid rõõmust, et pääseb sõltuvusest, mis ta elu rikkus. Arst tegi Markile kolm süsti, enne kui ta hingamine lakkas ja värv ta näost kadus,» meenutas vend.
Marcel Langedijk lisas, et pere ootas Marki paranemist ja nad valetasid endale pikka aega, et temaga saab kõik korda, kuid ta sõltuvus muutus aina hullemaks.
«Minu vennal tekksi sügav depressioon ja ta oli pidevalt närviline, üritades alkoholi abil oma probleemid unustada. See oli sõltuvusring, millest ta välja murda ei suutnud. Paljud arvavad, et Hollandis on igaühel õigus endalt elu võtta, see ei ole nii. Minu vennal kulus arusaamiseks, et ta ei saa kunagi normaalset elu elada poolteist aastat ja siis langetas ta otsuse,» teatas vend.
Hollandis saab raske haiguse või sõltuvuse korral esitada arstikonsiiliumile palve, et antaks luba lahkuda elust eutanaasia läbi.
Möödunud aastal kasutas seda võimalust 5500 hollandlast, kellest suur osa olid väga eakad ja kellel oli palju haigusi. Kuid nende seas oli ka noor vägistamisohver, kes kannatas anoreksia, kroonilise depressiooni ja hallutsinatsioonide käes.
Hollandis on siiki ka neid, kes ei kiida eutanaasiat heaks ja nende arvates peaksid riik ja meditsiinitöötajad sellise surma vastu olema, mitte seda soosima.