Luksuslikud reisid, suurejoonelised peod, glamuursed üritused, spaad, restoranid... Kes on see luksuslikku elustiili nautiv Annika Urm, kelle nimi pikkade aastate jooksul mitmetel kordadel esile kerkib seoses kadunud raha, maksmata palkade ja Eesti ühe tuntuma tankisti Kalev Sakjasega?
Staarid rahast ilma jätnud süüdimatu raamatupidaja Annika Urm: äri on äri!
Annika Urm on 36-aastane naine, kes viimased aastad peale Eesti elab ka Hispaanias linnas nimega Marbella. Ta on aastaid raha teeninud raamatupidaja ja glamuuriportaali i-Marbella tegevjuhina. Kuid ilusa fassaadi taga peidab ennast hoopis teistsugune pale. Tänaseks on temaga probleeme olnud vähemalt kümnel inimesel ja mitmetel ettevõtetel, kes kõik väidavad, et ta on nende usaldust kuritarvitanud.
Annika Urmiga seoses on kõige suuremaid üleelamisi olnud Buduaar Meedia juhil Marge Taval, neiupõlvenimega Rahu. Buduaar Meedia annab välja erinevaid ajakirju, millest tuntuim on Buduaar ja noortele suunatud Buduaar Teen.
«Radar» kohtus Marge Tavaga Telliskivis.
Selleks, et keerulist lugu võimalikult lihtsalt selgitada, on vaja alustada algusest. Ja see algus ulatub pea kümne aasta tagusesse aega, kui Annika Urm pakkus enda teenuseid Buduaar Meedia raamatupidamises.
«Tema selline imidž ja CV oli väga muljetavaldav, ta jättis väga meeldiva inimese mulje, väga kompetentse inimese mulje. Meie koostöö hakkas väga hästi sujuma, meist said väga head sõbrad. Ta oli mu parim sõbranna sellel hetkel,» meenutab Marge Tava.
Buduaaris töötas tol ajal ka Triin Sommer, endine ansambel Caater laulja. Täna elab ja töötab Triin Marbellas Hispaanias, mistõttu räägime Annikast temaga Skype'i teel.
«Ta oli mulle ikkagi väga lähedaseid inimesi nii minule kui ka mu õele. Nii et väga lähedane sõbranna,» sõnab Triin Sommer.
Buduaari juhatusse kuulus sel hetkel ehk aastal 2007 Marge Tava. Läbisaamine oli Annika Urmiga hea, mistõttu oli Marge Tava nõus laskma Urmi juhatusse ning temast sai ka Buduaar Meedia väikeosanik.
«Kõik nagu läks ilusasti ja toredasti ja endiselt inimesena jättis ta väga hea mulje,» räägib Tava.
Ehkki Marge ei osanud midagi kahtlustada, tegi ta aeg ajalt pistelisi kontrolle rahaasjades ning avastas, et raamatupidamises ilmnes mitmetes kohtades ebakorrektsus. Näiteks oli valesti arvestatud töötajate palka ja makse deklareerides segi aetud bruto- ning netopalkasid.
«Tema reaktsioon oli alati selline, et mida rohkem ma küsisin finantsasjade ja raamatupidamise kohta, seda halvemini me läbi saime,» räägib Tava.
Buduaarist kaob raha
2011. aastal hakkab Tava rahaasju põhjalikumalt uurima ning avastab nädalaga, et Buduaarist on mööda liikunud umbes 50 000 eurot.
«Nimelt siis tegi Annika Urm Buduaari klientidele arveid oma isikliku firma alt. Ja kuna arvete peal oli selgituseks täpselt kirjutatudki, et reklaam Buduaaris, Buduaari üritus jne siis need kliendid isegi ei osanud kahelda,» meenutab Tava, et
Annika Urm oli oma firma Bla Meedia OÜ alt esitanud arveid ja kasseeris sisse raha, mis tegelikult oleks pidanud minema Buduaar Meediale. Buduaar Meedia ei teadnud nendest arvetest midagi.
«Ilmselgelt pärast seda ei näinud ma väga võimalust meie koostööd jätkata Annika Urmiga,» sõnab Tava, kes ütles töölepingu Urmiga üles ning palus selgitusi.
«Tema reaktsioon oli, et tema ei ole mitte midagi varastanud,» räägib Tava ja ütleb, et Urm võttis 2012. aasta veebruaris hulga raamatupidamisdokumente, Buduaaris olnud sularaha ja kadus nädalateks. Marge Tava tegi politseisse avalduse, et Annika Urm on Buduaari vara omastanud. Selle kõrval hakkas aga Marge Tava elus juhtuma veel üht teist kummalist.
«Paljud asjad ma ei saa väita, et need on nagu tema tehtud, sellepärast et nende osas ei ole mingit jõustunud kohtuotsust. Agaaset leidsid sellised asjad, mida kunagi varem ei olnud minu elus juhtunud. Alustades kõige lihtsamatest asjadest, et Buduaari veeb kubises netikommentaaridest, mis mõnitasid ja alandasid ja solvasid mind,» meenutab Marge Tava.
Näiteks on keegi kirjutanud Buduaari lehele järgmise kommentaari: «Marge Rahu vist noortelt meestelt enam seksi ei saa. Sõidab buduaari autoga ja pumpavad raha koos mehega buduaarist välja.»
«Mu auto peksti sisse ja lasti Makroflexi täis. See oli minu jaoks selles mõttes väga raske aeg, sest ma olin samaaegselt ise rase,» räägib Tava.
On 2012. aasta september. Buduaar Meedia on hiljuti kolinud ning Marge Tava otsustab logida Äriregistrisse, sooviga muuta asukoha aadressi.
«Ja siis käisid külmavärinad mu kehast üle, sest selgus, et Buduaari telefoninumber, e-mail aadress ja postiaadress olid kõik ära muudetud. Ja ainult oli veel muutmata juhatuse liikme, juhatuse liikme vahetus oli tegemata. Viimasel hetkel ma sain käe vahele ja saime peatada selle protsessi tema võltsitud paberite jõustumise,» meenutab Marge Tava toona läbielatut.
Ehk et Marge avastas viimasel hetkel, et on oma loodud firmast ilma jäämas. Annika Urm oli võltsinud pabereid ja Buduaar Meedia üldkoosoleku dokumente. Urm valis juhatusse ennast ja soovis Marge Tava juhatusest välja visata.
«Selle pealt siis algatati Annika Urmi vastu järjekordne kriminaalasi. Pärast seda tõenäoliselt tegi ta otsuse, et nüüd on aeg hakata Buduaari hävitama,» sõnab Tava.
Buduaaril suur maksuvõlg
2012. aasta septembris tuleb Buduaari kontorisse maksuamet ja algatab revisjoni.
«Kui revisjon on tavaliselt väga selline põhjalik ja detailne, siis seal oli kohe näha, et fookus oli teatud tehingutel, mille paberid raamatupidamisest aasta alguses olid ära võetud,» ütleb Tava.
See tähendab, et Buduaaril tekkis Maksuameti ees võlg. Ehk kokkuvõttes: Tava sõnul tekkis Buduaari maksuvõlg ühel lihtsal põhjusel. Ettevõtte raamatupidaja ja finantsjuht oli ära kaotanud terve hulga dokumente, mis tõestanuks rahaliikumiste seaduspärasust. Ja kuna neid esitada ei olnud, eeldas maksuamet, et raha on firmast maksuvabalt välja kanditud.
Kuna Urmi ähvardas kahe kriminaalasja raames reaalne vanglakaristus, siis ta soovis Tava sõnul, et viimane aitaks tal kohtuliku kokkuleppe korras kriminaalasjad lõpetada.
«Ja minupoolne täiendav tingimus oli siis see ka veel, et ta peab ausalt rääkima maksuametis, et kuhu need paberid olid kadunud,» ütleb Tava.
Ühtlasi nõustus Urm tagasi müüma oma osaluse Buduaar Meedias.
«Me jõudsime siis maksuametiga kohtusse, kuhu oli kutsutud tunnistajaks ka Annika Urm, kes siis vastavalt meie eelpool sõlmitud kokkuleppele tuli sinna kohale ja rääkis asjadest nii nagu need olid, kinnitades kohtusaalis, et ta kaotas paberid ära raamatupidamisest ja keeras selle raamatupidamise peapeale. Põhjenduseks, et sõjas vahendeid ei valita ja ta oli mu peale väga vihane,» räägib Tava.
Urm küll tunnistas lõpuks dokumentide meelega kaotamise üles, kuid maksuamet ega hiljem kohus tema tunnistust enam arvesse ei võtnud.
«Jõustus siis 2013. aasta revisjoni otsus, mille järgi ma siis võlgnen maksuametile ligi 200 000 eurot,» sõnab Tava, kes on Annika Urmiga seotult kandnud rahalist kahju ligi poole miljoni euro ulatuses. Summa sisaldab kohtukulusid, maksuameti võlga koos intressidega, aga ka näiteks Urmi Buduaar Meediast välja ostmise kulusid.
«Ma katsun lihtsalt paremini ja tulemuslikumalt oma äriasju ajada, et see maksuvõlg saaks võimalikult kiiresti likvideeritud ja elu läheb edasi,» kinnitab Marge Tava.
Cafe Creperie ajab sõbrannad tülli
Liigume aastasse 2013. On aprill. Annika Urm otsustab siseneda kohvikuärisse. Pinna rendib ta Irina Puškarjova ja Aleksandr Šelkovi ettevõttelt just sellesse majja. Pannkoogikohvik saab endale nimeks Cafe Creperie ning kampa võtab Annika Urm endale Buduaari aegadest heaks sõbrannaks saanud Triin Sommeri.
«Minu osa selles oli turundus ja reklaam, meedia ja kõik, mis selle alla kuulub. Ja see sai meile ka saatuslikuks, see ühine projekt. Oma väga kallist sõbrannast ma ei oodanud, et ta võib nagu jätta maksmata rahasid kui on kokkulepitud summad aga see täpselt juhtus,» meenutab Triin Sommer, kuid lisab, et ei soovi nimetada saamata jäänudsummat.
«Sellel eluhetkel oli see minu jaoks väga suur summa,» lisab ta vaid.
Tagantjärgi teab Triin, et ta ise on ka maksmata jäänud raha osas veidi süüdi - nimelt usaldas ta oma sõbrannat ja kirjalikku lepingut ta Urmiga ei teinud.
«Kõik oli suusõnaline kokkulepe ja see lõppes tüli teel,» sõnab Triin Sommer.
Lisaks Triin Sommerile tekkisid Annika Urmil kohvikut pidades probleemid ka pinna eest üüri maksmisega omanikule.
Omanike poolt võtab sõna kinnisvaramaakler German Randla, kes tegeleb nende poolt väljaüüritavatele pindadele rentnike otsimisega.
«Siis hakkasid neil kasvama kommunaalkulude võlad, üürivõlad,» räägib Randla.
Algul püüti Annika Urmiga rääkida rahulikult ja sõbralikult, kuid kui sellel polnud tagajärgi, sisenes omanik pinnale eelnevakokkuleppeta. Põhjus oli lihtne - üürivõlg oli kasvanud 7500 euro suuruseks ja kommunaalkulude võlg oli juba üle 2000 euro.
«Kui omanik küsis nende käest, et mis saab võlaga, et kuidas te seda olukorda lahendate, siis vastu oli konkreetne ja selge - raha ei ole ja võlga ei maksa,» räägib Randla ja lisab, et Annika Urm keeldus ka ruumidest lahkumast.
«Annika siis reageeris agressiivselt siis sellele ettepanekule, et ta peaks ruumid vabastama. Tekitas seal üldse sellise teatri, kontserdi. Lõppes see siis sellega, et üürnik esitas omaniku vastu avalduse politseisse,» meenutab German Randla, et ruumide omanik Aleksandr pidi Annika valetunnistuse tõttu lausa 1 öö arestikambris veetma. Kuid advokaadi sekkudes lahenes probleem kiiresti. Olukord võlgades kohvikuga lahenes detsembris, kui üürnik salaja pinnalt lahkus. Tänaseks tegutseb samal aadressil New Thai restoran, mille ei ole Annika Urmiga mingit seost.
Kes on glamuuriportaali looja tegelikult?
Kuid Annika Urm ei ole tegutsenud vaid Eestis, tema haare ulatub välismaale. Hispaanias Marbellas tegutseb ta hetkel glamuuriportaali i-Marbella toimetamisega. Selle portaali loomiseks sai ta 2012. aastal EASist toetust 28 000 eurot. Aga asi läheb huvitavaks. Portaal oli tegev juba enne, kui selle toetuseks raha saadi ja läheb veelgi huvitavamaks - portaal kuulus ennist inglasele Johnny Gatesile, kelle teed Annika Urmiga ühes Marbella ööklubis ristusid. Johnny Gates on Marbellas elanud pikki aastaid, tegutsedes fotograafina.
«Tema tahtis kohe hakata rääkima sellest, et hakata ajama koos äri minu online-ajalehega i-Marbella. 2011. aasta alguseks sain teada, et ta oli mind ettevõtte dokumentidest eemaldanud. Ta võttis domeeninime i-Marbella minu salasõnadega endale ja kirjutas omandi ainult enda nimele. Nii et ma olin oma ärist ilma. Ma kaotasin paljude aastate jooksul tehtud töö. Sest võttes veebilehe, võttis ta kogu tehtud töö,» räägib Johnny Gates.
Mees pöördus ka Malagas vahetult enne seda moodustatud küberkuritegude osakonda.
«Nad olid üsna üllatunud, et kas siin üldse on mingit juhtumit peidus. Ausalt öeldes, ma ei ole kindel, kas nad teavadki, kuidas sellist asja menetleda,» meenutab Gates ja lisab, et Urm tunnistas Skype vestluses talle üles, et varastas i-marbella lehe.
«Ta ütles, et minul polnud raha, et äri korralikult juhtida. Seega tal oli õigus see üle võtta, kuna temal oli raha. Ma isiklikultarvan, et ta on sotsiopaat, ta ise ei arva, et ta midagi valesti teeb. Ta on ahne,» räägib Gates.
Johnny Gatesilt võetud i-Marbella veebilehega aitas Hispaanias toimetada Triin Sommeri õde Tene Sommer. Tene ise kaamera ette rääkima ei tulnud ja usaldab selles osas oma õde. Triin räägib, et Tene ei teadnud, et veebileht ei olegi Annika enda loodud. Tema lihtsalt tegi tööd, mida Annika Urm oli palganud teda tegema.
«Minu õde oli põhimõtteliselt ainuke inimene, kes tema jaoks siin (Marbellas) tööd tegi. Kuna ka minu õde usaldas teda, siis minu õde soovis temalt auto osta,» vahendab Triin Sommer.
Auto eest maksis Tene Sommer Urmile sularahas. Kuid pärast seda toimus naiste vahel Triinule teadmata põhjusega konflikt, mis vallandas sündmuste ahela.
«Siis Annika ütles, et see auto on minu oma ja see oli nagu esimene lugu, kust hakkas kõik pihta. Ta ütles päevapealt, ma ei taha sind enam näha, mul ei ole su tööteenuseid enam vaja, ma ei maksa sulle palka, ei koondamistasusid ja autoraha ka tagasi,» räägib Triin.
Hetkel käib selle tõttu Tene Sommer Annika Urmiga Hispaanias kohut.
Probleemid Sushi Catiga
Annika Urmi kätt on tunda saanud ka siin Tallinna südames Pärnu maantee ääres asuv kohvik Sushi Cat ja selle omanik Evelyn Mikomägi.
2015. aastal soovis Mikomägi tõsisemalt pühenduda oma modelliagentuuri pidamisele ja otsis kedagi, kes selle äri siin ülevõtaks ja talle kaubamärgi kasutamise eest renditasu maksaks. Asjaga soovis tegeleda seni Mikomägile raamatupidamisteenust pakkunud Annika Urm.
Tänavu aprilliks, ehk kõigest kuus kuud pärast lepingu sõlmimist tuli välja, et Urm polnud ruumide eest mitu kuud üüri maksnud, tasumata olid kommunaalarved ja töötajate palgad. Ka Mikomägil endal jäi saamata 4500 eurot.
Alates esimesest maist on Sushi Cati restoran heaperemeheliku pereäri kätes.
Urm eitab süüd
Algul keeldub Annika Urm kommentaaridest, kuid palub mõni aeg hiljem advokaadi vahendusel endale küsimused saata ja nõustub lõpuks kohtuma. Kokkulepitud intervjuule vanalinna Savoy hotelli fuajees võtab ta kaasa sõbranna, kes asub intervjuud mobiiltelefoniga salvestama. Lisaks filmib Urm ennast ka isikliku kaameraga.
«Nüüd ma mõtlen, kuidas mina peale jään, meil on rohkem kaameraid. Ma teen seda kõike sellepärast, et ma tahan selles asjas kõrgemale tasemele liikuda, professionaalsemale tasemele, teha ise videoid,» räägib Urm kaameraid sättides.
Intervjuus väidab Urm, et talle tulevad täieliku üllatusena probleemid, mis puudutavad palgaraha mittemaksmist, i-marbella portaali ja Cafe Creperie-d. Ta ütleb, et pole neis episoodides midagi valesti teinud ja endal mingit süüd ei näe.
«Minul ei ole esiteks nendega probleeme, ütleme niimoodi. Ütleme niimoodi, et äri on äri. Mina olen ettevõtja ja näidake mulle mõnda ettevõtjat, kellel ei ole kellegiga probleeme,» räägib Urm.
Kui seni on Annika Urm ajanud tagasi kõik süüdistused, siis Buduaari osas ta tunnistab, et asjad läksid käest ning tal on kahju, et tema ja Marge vahel sõda oli.
«Meil oli mõlemal oma kangus, oma iseloom ja me ütlesime okei, sõdime? Sõdime siis. Tänaseks päevaks ma, et see oli lihtsalt suur rumalus, mul on väga kahju sellest, et me olime lihtsalt sellised uljaspead ja mul on väga-väga kahju, et see praegult on Margega niimoodi läinud,» kinnitab Urm.
Küsimusele, kas Annika Urm tunneb moraalselt kohustust aidata Buduaari maksuvõlga maksta vastab Urm, et tegu ei ole tema ettevõttega.
Annika katkestab intervjuu korduvalt, et paluda vett või puuderdada nina. Pooleteisetunnise vestluse võib kokku võtta sõnadega, et tema ei ole midagi teinud.
«Sest inimestel kõige tavalisem asi on, et keegi teine peab ju süüdi olema. Mina võtan tavaliselt vastutuse enda peale, sest kõik, mida mina teen, teen mina iseendale,» sõnab Annika Urm.